ESHKS üldkoosolek

1. aprillil toimus Säreveres Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi üldkoosolek. Sissejuhatuseks toimus samas eelnevalt seminar sporthobuste aretuse põhimõtetest – aretusvalikute alustest, valikutunnustest ja väga hästi illustreeritult ning detailselt eksterjööri, liikumise ja hüppe hindamisest. Seminari viis läbi Hollandi tuntud hobusekasvataja ja aretuse õppejõud MSc Nico Schulpen. Tema ettekande avaldame eraldi.

Nico Schulpeniga vestleb üks uutest juhatuse liikmetest Margo Normann

Hobuse kvaliteedi parandamine oli selle ettekande põhiteema ja mõte, ja nii oli see ka üldkoosolekule esitatud juhatuse aruandes, kus Raigo Kollom tõi esile viimaste aastate edu ESH aretuses ja ka selle tulemuste maailmas nähtavale toomises. Hüppehobuste edetabelites edestab ESH tõuraamat viimasel ajal Soome, Läti, Leedu, Tšehhi jt. tõuraamatuid ja on väikeste (kuni 1000 varsaga aastas) tõuraamatute hulgas parim. Suur osa on selles olnud alates 2010.a. riigi poolt makstaval jõudluskontrolli toetusel, mis on võimaldanud suuri jõudluskontrolli sündmusi (Eesti noorhobuste tšempionaat, Täkkude Päev, Noorhobuste ülevaatuste finaal) aina paremini läbi viia ja aidata kaasa meie hobuste konkureerimisele Maailma noorhobuste tšempionaadil.
Ometi võib see edu olla ajutine ja ohus. Hoogne ja riskijulge aretus (mida märkis õige suunana ka Nico Schulpen) kipub hoogu kaotama, kui riigi aretustoetus, mis on iseenesest väike, aga katalüsaatorina suure ergutava mõjuga, ennemini väheneb kui suureneb, nagu hoiatas Maaeluministeeriumi esindaja Riho Kaselo. Eestis ei ole jõutud euroopaliku suhtumiseni hobusekasvatusse ja ratsasporti kui väga erilisse, aina kõrgema kvaliteedi poole püüdlevasse sfääri, eelistatakse karjamaal söövate hobuste vaikset imetlemist. Aruande lõpulause seda vastuolu rõhutaski: „Kas tahame kasvatada paremaid hobuseid või vaadata, kuidas hobused kasvavad?“
Paljus oleneb sporthobuste tulevik Eestis aretajatest enestest, aga on midagi, milleks on mõistust ja raha võimalik saada vaid riigilt. Selleks on meie andmebaaside võimaluste viimine vähemalt Euroopa keskmisele tasemele. Parem hobune turukonkurentsis pole mitte ainult aretuslikult parem ja jõudluskontrollis paremaid tulemusi saavutanud hobune, vaid ta peab ka parem välja nägema ja kaugemale nähtav olema. Oma ESH hobuste rahvusvahelisel areenil füüsiliselt nähtavale toomisega oleme suhteliselt hästi hakkama saanud, aga ootamatult on maha jääma hakanud tõuraamatu pidamise kvaliteet. Eesti on küll tuntud e-riik, kuid meie hobuste andmebaasi võimalused on väga piiratud, võrreldes maailma paremate, aga ka mõnede meiega võrreldavate tõuraamatutega (viimaste hulgast näiteks Sloveenia). Ettepanekuid on meie poolt tehtud nii otsinguvõimaluste suurendamiseks kui jõudluskontrolli andmete Eesti Ratsaliidu andmebaasist ülekandmise, salvestamise ja töötlemisvõimaluste osas, kuid kõik jääb rahapuuduse taha. Lineaarse hindamise protokollide salvestamise üle pole me ka ise palju mõelnud, aga näiteks Hollandis võib aretusühingu liige leida arvutist isegi paarikümne aasta eest kasutatud sugutäku hüppeindeksi või kas tal oli pikk või lühike kael, lai või kitsas kabi.

Gunnar Klettenbergile lisaks on nüüd ESHKS juhatuses veel teinegi tuntud ratsasportlane Hanno Ellermann.

Üldkoosolekul olid liikmed väga aktiivsed, tehti palju ettepanekuid, mida teha, et tõsta meie taset või vähemalt mitte lasta sel langeda. Detailsete ja konkreetsete otsuste tegemine ja elluviimine jäeti rohkem uue juhatuse hooleks, suurendati juhatuse õigusi ja vastutust. Toimunud valimiste tulemusena on uue juhatuse koosseis:

Hanno Ellermann
Joel Jürisson
Mihkel Kangur
Gunnar Klettenberg
Raigo Kollom
Kristi-Liis Koppel
Margo Normann
Linnea Pärnaste
Peeter Viiard

Juhatuse esimesel koosolekul valiti juhatuse esimeheks Raigo Kollom

Nico Schulpeni ettekande pdf faili saab allalaadida siit ja internetti üles laetud faili näeb siit