Kaja Väärsi selgitustaotlus 14.01.2016

Maaeluministrile
Maaeluministeeriumi Loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroole
Selgitustaotlus 14.01.2016
Teatavasti on tori tõugu universaalsuuna (TA) hobused Eestis ohustatud tõu staatuses, seda eesmärgiga tagada eesti kultuuripärandisse kuuluva tõu ajaloolise genofondi säilimine.
Genofondi säilitamise kohustuse on enda peale võtnud Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS), kes on selle tõu säilitamisega tegelev ja tori tõuraamatut pidav aretusorganisatsioon. Selle protsessi üle peab järelvalvet teostama Veterinaar-ja Toiduamet (VTA), et aretusühingu poolt oleks tagatud tori tõu universaalsuuna (TA) hobuste säilitusprogrammi nõuete täitmine ja seega ka genofondi säilimise tagamine.
Pöördumise põhjuseks ongi asjaolu, et eelnimetatud organisatsioonid ei täida oma rolli nimetatud eesmärgi saavutamiseks.
Alates 2000.aastast, kui valimatult hakati aretuses kasutama teistest tõugudest (2000-2003 isegi 7 erineva tõu) täkke tori saavutusvõime sportlikuks muutmiseks, on puhtatõuliste tori hobuste (puhtatõulise tori tõu geenide kandjate) arv muutunud kaduvväikeseks. Ilmekalt peegeldab seda protsessi OÜ-le Tori Hobusekasvandus rendile antud Eesti riigile kuuluvate tori märadega toimunu, mille kohta esitasime analüüsi Põllumajandusministeeriumile 2015.a. kevadel.
Eriti on ohustatud tori tõu olukord halvenenud viimastel aastatel.
Tori Hobuse Selts MTÜ on informeerinud tori tõu kriitilisest olukorrast ka teisi riigi institutsioone (Põllumajandusministeerium, RK maaelukomisjon, VTA). Käega katsutav on oht, et hetkel veel elus olevad puhtatõulise tori hobuse geene kandvad hobused vanaduse tõttu lihtsalt surevad . Kaitstavat genofondi edasikandvaid varssu sünnib aga juurde vähe, sest EHS-i tegevus on suunatud suure võõrverega (komponentverega) hobuste propageerimisele ning tihti on see toimunud EHS-i juhtkonnaga seotud mõjuisikute majanduslikke huve arvestades. EHS-i poolt on tori tõuraamatu TA ossa kantud hobuseid ja nende järglasi, kes tori aretusprogrammi sätete kohaselt ei tohiks sinna kuuluda. VTA-le on tehtud eeltoodud asjaolu kohta korduvalt avaldusi, kuid VTA on sisuliselt haldussuutmatu, sest EHS ei ole valekandeid parandanud.
Teisalt, veel elus olevate puhtatõulise tori tõu esindajate propageerimine on EHS-i poolt olematu. Katsed EHS-i siseselt muuta tori tõu ohustatud tõuosa aretusprogarmmi puhtatõulise tori hobuse genofondi väärtustavaks blokeeriti EHS-i juhtkonna ja nendega seotud isikute poolt, kes kasvatavad suure võõrveresusega(komponentveresusega) hobuseid ning ei omista mingit tähtsust põlvnemisele.
Eeltoodu tagajärjel koondusid tori TA hobuse vana genofondi säilitajad ühingusse Tori Hobuse Selts MTÜ (THS) ja asusid taotlema tegevusluba tori tõu universaalsuuna (TA) osa tõuraamatu pidamiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks, eesmärgiga tagada ohustatud tori tõu säilimine.
Selle taotluse esitamiseks andis alust ka Riigikogu maaelukomisjonilt THS-ile saadetud vastuskiri nr.2-7/15-191/5 18.11.2015. Väljavõte sellest: /Komisjon arutas Tori Hobusekasvanduse probleeme ja tulevikuväljavaateid ning olukorda Eesti hobumajanduses laiemalt oma istungil käesoleva aasta 9. novembril. Istungil osalesid Maaeluministeeriumi asekantsler Illar Lemetti ning Eesti Hobumajanduse Liidu juhatuse liige Marti Hääl.
Komisjon sai oma istungil ka ülevaate ohustatud tõugude nimekirja kantud Tori hobuse aretamisest. Meie kui seadusandja huvi oli, kas ohustatud tõugude kaitsmiseks oleks vaja teha muudatusi seaduses. Selgus, et õigusaktidest tulenevaid takistusi ei ole. Komisjon oli seisukohal, et Eestis aretatud väärtuslikke tõuge on vaja kaitsta .. /
Käesolevaks ajaks on selgunud, et kuigi õigusaktidest tulenevaid takistusi ei ole, eksisteerib siiski ohustatud tõu jaoks kas ametkonna ebapädevusest või korruptiivsetest suhetest tulenev väga tõsine vastasseis puhtatõulise tori hobuse genofondi säilitamisele.
Pean silmas Veterinaar-ja Toiuameti ametnike tegevust 2015.a.ohustatud hobusetõugude alase järelvalve osas , samuti tehtavate ettekirjutuste ja nende täitmise kontrolli, ametnike poolt tehtavate otsuste kvaliteeti.
2015.a. aasta jooksul osundas Tori Hobuse Selts korduvalt EHSi poolt tehtud tõuraamatukannete vastuoludele ja vigadele , juhtis tähelepanu kehtiva tori aretusprogrammi puudustele,EHSi tori aretusprogrammi nõuete eiramisele EHS poolt jne. kuid tulemusteta.

Eelnevast tulenevalt otsustas THS 31.10.2015 esitada dokumendid aretusühinguna tegevusloa saamiseks VTAle . VTA tegi selle kohta otsuse nr. 270 (03.12.2015), milles keelduti MTÜ-le Tori Hobuse Selts tegevusloa andmisest, tugines põhjendusele,et THSil puudub piisavalt suur kari tõuparandus- või selektsiooniprogrammi teostamiseks ja tõu säilitamiseks .
Keelduv otsus ei tuginenud EÜ ja Eesti seadusandlusest ning FAO populatsiooniarvestuse juhendist tulenevale, vaid VTA peadirektori kt. O.Kalda esitas oma arusaamise järgi soovitud nõuet ( üksnes tunnustatud täkkude arvestamine efektiivse populatsiooni valemis). Lisaks eeldas otsuse teksti koostanud ametnik EHSi kodulehe adekvaatsusesse süvenemata, et EHS-i veebileht on piisava tõendusväärtusega THS liikmetele kuuluvate aretusloomade arvu määratlemisel ja kasutas sealt võetud valed andmed hobuste kohta otsuse tekstis .
Kuna THS liikmetel on tegelikult vajalik aretusloomade baas (sugulises kasutuses olevad hobused ) olemas, siis esitasime otsuse suhtes vaide.
Vaie jäeti VTA poolt rahuldamata (vaideotsus nr. 70 18.12.2015), põhjenduseks samad argumendid ja ametniku suva, mis eelnenud tegevusloast keelduvas otsuses
Mõlemal juhul olid kõik VTA poolt viidatud seadusesätted ja populatsiooniarvestuse metoodikatest tulenev Tori Hobuse Seltsi poolt aktsepteeritud ja täidetud.
Seaduslikkusena esitas ametnik ka tunnustatud täkkude nõuet, kuid tegelikkuses selle kohta seadusandlikku akti või juhist ei eksisteeri. Demagoogiliselt viitas VTA peadirektori kt. O.Kalda nii Eesti Maaülikooli ekspertarvamusele (mis ei reaalsuses ei kvalifitseeru ekspertarvamuseks ning on tegelikult koostatud teise suunitlusega kirjana) kui Tallinna Halduskohtu 29.11.2013 otsusele nr. 3-13-987 (ka selles oli aluseks teine väide – noorloomade sobivus populatsiooniarvestusse ja see ei ole puutumuses THSi taotlusega).

Planeerime pöördumist FAO juhtorganisatsiooni ekspertide poole küsimusega nende seisukoha saamiseks efektiivse populatsiooni arvestamise meetodi kohta ning vajadusel ka Euroopa Komisjoni poole tori tõu ohustatud tõuosa säilimise küsimuses, sest meie arvates Eesti Vabariigis ei ole tagatud selle ohustatud tõu kaitse.

VTA ei ole otsuste tegemisel arvesse võtnud ka asjaolu, et Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevjuhi kt. ja aretusjuhi poolt on korduvalt rikutud ohustatud tori tõuosa aretusprogrammiga ettenähtud kohustuslikke tingimusi, mis otseselt kahjustavad ohustatud tori tõu säilimist ( nt. võõrvere/komponentvere osakaalu vähendamine tori tõus, TA I hobuste esiletoomine ning aktiivne populariseerimine jne).

Ka varasemas kirjavahetuses VTA ametnikega on ilmnenud ametnikupoolset ebateadlikkust ohustatud tori tõuosa aretusprogrammis sätestatu suhtes. Tori täkuga Hoston (ainus allesjäänud Hingstar-liini säilitaja-täkk tõus) seotud kirjavahetuses on ametnik esitanud vasturääkivaid ja sageli eelnevatele seisukohtadele vastupidiseid viiteid ametkonnast välja saadetud kirjades osundatud selgituste osas. Samas on see hobune ülioluline tori ohustatud tõuosa jaoks, kuid 2011.a. tehtud VTA ametniku M.Kirsipuu otsus ebaadekvaatse põhjendusega emapoolsele põlvnemisele viidates välistab aretajatele tema kasutamise liini säilitamiseks ohustatuks tunnistatud TA osas

Et Tori Hobuse Seltsi liikmete näol on tegemist tõsiselt panustavate hobusekasvatajatega,annab tunnistust järgnev:
liikmetele kuulub käesoleval ajal ligi 170 tori universaalsuuna hobust (üldse populatsioonis kuni 20a. vanuseid ca 350 hobust), neist 68 aretusmära ja 16 aretustäkku;
– viimasel kahel aastal sündinud universaalsuuna (TA) varssadest 2/3 on nende hobustelt pärit:
2014.a.sündis TA populatsioonis 17 varssa, neist 11 oli saadud THSi liikmete hobustest;
2015.a. sündis TA populatsioonis 25 varssa, neist 19 oli THS liikmete hobustel ja tugeva orientatsiooniga puhtatõulisuse suunas;
– THS-i esitatud aretus- ja säilitusprogrammis on lubatud kasutada aretuses nii EHS-i poolt hallatavas tori TA tõuraamatus kui vana-tori tõuraamatus olevaid hobuseid, oluline on, et hobune põlvneb vana genofondi kandvatest tori hobustest.

Kui selle taustal Veterinaar-ja Toiduameti peadirektori kt. O.Kalda väidab oma vaideotsuses 18.12.2015 nr.70, et Tori Hobuse Seltsi liikmetel puudub piisavalt suur kari tõu säilitamiseks, siis tekib küsimus, mismoodi üldse on võimalik VTA poolt rakendatavate võtetega säilitada meie rahva kultuuriloolist tori hobust?

Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevtöötajate poolne oma töö alusdokumendi – aretusprogrammi – rikkumine, kasvatajate huvide eiramine, kohatine lausvaletamine ja VTA poolne järelvalve olematus kõige selle katkestamiseks, on põhjuseks miks Tori Hobuse Seltsi liikmed soovivad ka Maaeluministeeriumipoolset seisukohavõttu kirjas väljatoodud probleemide osas.
Tulenevalt eelnevast palun:
anda hinnang VTA tegevusetusele ohustatud tori tõu genofondi säilitamisel;
kas on aktsepteeritavad ametkonna otsused, milles korduvalt kasutatakse valesid või vananenud andmeid ja demagoogilisi väiteid, mis ei ole puutumuses kaalutletava küsimusega?
kas vajadusel rakendatakse eeltoodu osas korrigeerivaid tegevusi?
tagada riikliku järelvalve tulemusel aretusühingu (EHS) poolt tehtavate tegevuste ja tõuraamatukannete ning registri vastavus tori aretusprogrammis sätestatule.

SELGITUSTAOTLUS
Palun Maaeluministeeriumi Loomakaitse ja põllumajandusloomade aretuse büroo siduvat selgitust sellele, missugused aretusloomad võetakse arvesse tegevusloa andmisel aretusühingule ja missugusest konkreetsest õigusaktist iga vastav nõue tuleneb.
Palun selgitust ka sellele, kas VTA peadirektori kt.O.Kalda poolt kehtestaud nõue, mille kohaselt peab tori ohustatud tõuosas aretusloomana kasutatud täkk olema tunnustatud/litsenseeritud, tuleneb konkreetselt õigusaktist või on nõue esitatud põhjendamatult.

Kujunenud olukorras oleks ilmselt vajadus kolmepoolseks kohtumiseks (ministeeriumi,VTA ja Tori Hobuse Seltsi esindajad) seisukohtade selgitamiseks ja aruteluks, leidmaks lahendusi kujunenud olukorrale .

Lugupidamisega,
Kaja Väärsi 53474771 Tori Hobuse Seltsi liige Eesti Hobusekasvatajate Seltsi liige