Maaelukomisjoni istungi protokoll nr 56

Tallinn, Toompea Teisipäev, 15. aprill 2008 Algus 13:00, lõpp 14:22
Juhataja: Aleksei Lotman
Protokollija: Jaanika Lokk
Võtsid osa: Rein Aidma, Kaia Iva, Kalev Kotkas, Leino Mägi, Arvo Sarapuu, Imre Sooäär, Merle Kruusimägi (nõunik), Ülle Särgava (nõunik)
Puudusid: Heimar Lenk, Jaanus Marrandi
Kutsutud: Andres Kallaste (EHSi tõuaretustöö juhataja), Aldo Vaan (Tori tõu haruseltsi juhataja), Krista Sepp (EHSi tegevdirektor), Hendrik Kuusk (Põllumajandus- ministeeriumi toidu- ja veterinaarosakonna juhataja), Mark Soosaar (Riigikogu liige)
PÄEVAKORD:
1. Kohtumine Eesti Hobusekasvatajate Seltsi esindajatega
1. Kohtumine Eesti Hobusekasvatajate Seltsi esindajatega
Komisjoni istungi avas Aleksei Lotman. Ta juhatas sisse päevakorrapunkti ning andis sõna Eesti Hobusekasvatajate Seltsi (EHS) esindajatele.
Krista Sepp tutvustas EHS ajalugu, tegevust ja struktuuri.
Aldo Vaan andis ülevaate 2008. aasta sündmuste kronoloogiast seoses tori hobusetõuga (lisa 1). Ettekande lõpetuseks tutvustas Aldo Vaan EHSi seisukohta tori tõugu hobuse säilimise probleemi osas ning märkis, et 18. aprillil 2008 toimub Viljandimaal EHSi üldkoosolek. Ta edastas maaelukomisjoni liikmetele tori hobuse aretusest parema ülevaate saamiseks kutse külastada Tori Hobusekasvandust.
Andres Kallaste andis ülevaate tori hobuse aretuse ajaloost ja hetkeolukorrast. Ta märkis, et tori hobusetõug on aretustõug. Tori hobuse aretus on unikaalne Eestis sellepoolest, et ta on pidanud läbi aegade vastama sotsiaal-majanduslikele nõudmistele. Tori hobusekasvandus on algusest peale olnud riiklik kasvandus. Tori hobuse aretusel on oluline ka sisestatava ristamise ja sugulusaretuse vahekord.
Ta tutvustas tori vanatõulise universaalhobuse aretuse, s.h seadusandlusest tulenevaid võimalikke probleeme ja selgitas, miks ei ole õige ning põhjendatud tori hobuse tõuraamatu jagamine kaheks eraldi tõuraamatuks.
Külalised vastasid komisjoniliikmete küsimustele.
Komisjon tundis huvi, milline on EHSi nägemus tori hobuse funktsioonidest tänapäeval ja tulevikust.
Mark Soosaar: tori hobust võiks edukalt kasutada üleujutatud rannikualadel, kus oleks vaja kiiret, tugevat ja rahulikku hobust. Vaja on välja töötada (riiklik) tugisüsteem, mis lahendaks nt ka hobuserakmete ja vankrite soetamise probleemid. Kui me tahame, et tori hobune säiliks, tuleks teadvustada, mis on tori hobuse funktsioon tänapäeval ning missugust riiklikku abi vajatakse.
Andres Kallaste märkis, et hobune on eelkõige maakultuuri osa. Oluline on ka hobuse majanduslik funktsioon – ta peab olema tulutoov (kas hobune on mõeldud tööks või müügiks). Tori hobune on universaalne. Ta peaks suutma teha kergemaid põllutöid, olema võimeline vankrit vedama ning teda peaks olema võimalik kasutada ka turismiettevõtetes. Tori hobune on rahulik ja õpivõimeline, mille poolest teda ka tuntakse ja hinnatakse. Tori hobust müüakse hetkel rohkem välismaale kui siseriiklikult.
Arvamus:
Kalev Kotkas: maaelukomisjoni kui seadusandja tööülesanne on tagada kõik tingimused, et tori hobusetõug saaks säilitatud. Me ei otsusta, kas on vaja ühte või kahte tõuraamatut. See küsimus tuleks lahendada ja kompromiss leida hobusekasvatajate hulgas.
Andres Kallaste märkis, et lugedes seadust ei saa olla kindel, et tõug säilib. Selgusetuks jääb, kuidas arvestada sugulusastet. Kas see on tõu- või farmisugulus? Kasutada võib vaid üks kord sisestavat ristamist. Sama tähtis kui genotüüp on olulised ka hobuse söötmise ja pidamise tingimused. Seaduses peaks olema need tingimused lahti kirjutatud.
EHS ei tee takistusi tori universaaltüüpi hobuste aretuses. Ute Wohlrab´i täkkude tunnustamiseks tuleb teha nende jõudluskontroll. Ainult veresuse järgi ei saa tunnustust anda.
Hendrik Kuusk täpsustas, et tõuaretusseadus ei keela tori hobust aretada. Seadus keelab aretada ohustatud tõugu väga erinevaks mingist mallist. Seaduses on piirangud ohustatud tõu, mitte hobuse kui sellise aretamise kohta. Küsimus on tori hobuse kui ohustatud tõu säilitamises.
Aldo Vaan tõi välja probleemi, et inimesed on ohustatud tõugu loomade pidamisega võtnud endale kohustusi. Juhul kui tõuraamat jagatakse kaheks, siis kuidas selgitada PRIAle, et uue korra järgi ei ole enam tegemist ohustatud tõugu loomadega? Mis saab ülesvõetud kohustustest?
Aleksei Lotman tegi istungist kokkuvõtte:
Seaduse järgi võib sugulusaretuse vältimiseks kasutada teisi tõuge. Säilitusprogrammis peab olema lahti kirjutatud, millal seda teha võib.
Tuleb teha otsus, kas hakkame aretama tulutoovat või kaitseme ohustatud tõugu.
Probleemiks võib kujuneda olukord, kui seadust rakendatakse tagasiulatuvalt ning konflikt võib tekkida kohustuste täitmisega heausksetel hobuseomanikel.
On vaja leida konsensus hobuseomanikke ühendavate mittetulundusühenduste ja täidesaatva riigivõimu (VTA) vahel.
Põllumajandusministeerium võiks reformida eesti hobuse konsultatiivkomisjoni üldiseks hobusekomisjoniks ning seal arutada käsitletud probleeme.
Võimalik, et maaelukomisjon arutab seda teemat ka tulevikus.

Kalev Kotkas Jaanika Lokk Juhataja Protokollija