Toris jätkatakse aretustööd, võistlusedki pole kadunud

Pärnu Postimees 2008.a.

Eesti ratsakeskuste lipulaevaks nimetatud Tori hobusekasvandus on tegutsenud järjestikku viie riigikorra ajal, hobutraditsioone hoidvas majapidamises vaadatakse tulevikku lootusrikkalt.
Torisse sattusime fotograafiga pärast lehelugu, mille tegime Sassi tallis, sest kuulsime: Toriski on hakatud Eestis seni varjusurmas olnud rakendisporti arendama. Lootsime seal avastada muudki huvitavat.
Me ei pidanud pettuma, sest külalised vastu võtnud hobusekasvanduse tegevjuht Jaanus Kallaste oli väga huvitav ja pärast väikest pinnimist jutukas vestluspartner.
Tööriietes Kallaste ei jätnud üldsegi sellist muljet, et tüürib ligikaudu poolteist sajandit tegutsenud hobusekeskust, tema käed andsid märku pigem sellest, et rohkem kui arvuti taga viibib mees tallides.
Räägime tulevikust
Kohtumise algul leppisime Kallastega kokku, et me ei hakka rääkima Tori hobusekasvanduse minevikust, vaid tulevikust. “Mitte sellepärast, et me mineviku üle uhkust ei tunne. Minevikust on räägitud palju. Tähtis on rääkida tulevikust, sest meil on kavas välja tulla uute plaanidega,” põhjendas Kallaste.
Hobusekasvanduse juhataja viiski meid esmalt talli, kuhu olid ehitatud uued maakividest laotud talliboksid. Kaarjad ja toekad ehitised, mis oma arhailise välimusega sobisid suurepäraselt poolteistsada aastat vanasse ja samasugustest maakividest laotud talli. Kallaste selgitas, et sarnasus ja sobivus olidki põhused, miks boksid just niisugused said.
“Soovime sellised boksid aja jooksul kõikidesse tallidesse paigutada, peale dekoratiivsuse on need praktilised,” ütles hobusekasvanduse tegevjuht. Ta rääkis, et osas Tori tallidest on niinimetatud euroboksid, aga maakivist tehtutele jäävad need kõvasti alla.
“Hobune on suur ja tugev loom. Kui euroboksis jalaga laksu paneb, hakkavad pilpad lendama. Maahõngulised boksid on aga tugevad ja peavad vastu kõige temperamentsemate loomade puhul,” võrdles Kallaste.
Hobusekasvataja lisas, et raha bokside rajamisel õnnestus neil kokku hoida.
“Põllud on meil ju kivised, nii et ehitusmaterjal oli omast käest võtta. Saimegi seetõttu kokku hoida. Ühe boksi ehitushinnaks kujunes ligikaudu 15 000 krooni. Poleks materjali nii vabalt käes, oleks kulunud ligikaudu poole rohkem,” väitis Kallaste. Maakivid on vähemalt tema arvates Torile suur õnnistus, sest ratsakompleks Toris on muinsuskaitse all.