• Ülesandmislehe leiate siit
  • Ülesandmislehe näidise leiate siit

 

EESTI SPORTHOBUSTE JÕUDLUSKONTROLL

JÕUDLUSKONTROLLI LÄBIVIIMINE
Jõudluskontrolli läbiviimine toimub noorhobuste ülevaatustel ja võistlustel vastavalt Sporthobuste ülevaatuste juhendile, Sugutäkkude kandidaatide katsete juhendile ja Eesti Ratsaspordi Liidu poolt kehtestatud võistlusmäärustikele.

SPORTHOBUSTE ÜLEVAATUSTE JUHEND
Eesmärk. Sporthobuste ülevaatuste eesmärk on 2- 6- aastaste noorhobuste ennustatava aretusväärtuse määramine ja nende noorhobuste vanemate ning ka kaugemate eellaste tegeliku aretusväärtuse järk- järgult usaldusväärsem kindlakstegemine. Kuna peamiseks meetodiks on ülevaatustel hindamine, seega võrdlemine, on tulemused seda usaldatavamad, mida täielikumalt on ülevaatused läbinud kõik sporthobuse aretussuunas sündinud hobused ja mida suurema arvu hobuste kohta on säilinud võrreldavaid tulemusi. Eesmärgil, et võimalikult kõik noorhobused läbiksid jõudluskontrolli, viiakse ülevaatused läbi kahel tasemel:
Tase A: Piirkondlikel ülevaatustel ja lõppülevaatusel hinnatakse järgmisi valikutunnuseid:
1. Tüüp
2. Pea, kael, keha
3. Esijalad ja nende liikumise korrektsus
4. Tagajalad ja nende liikumise korrektsus
5. Samm
6. Traav
7. Galopp
8. Hüppe võimsus
9. Hüppe tehnika
10. Käitumine
Piirkondlikul ülevaatusel on hindajaiks vähemalt 2 komisjoni liiget

Tase B: Piirkondlik või kohalik ülevaatus ilma galopi ja hüppe kohustusliku hindamiseta. Hindajate arv vähemalt 2 komisjoni liiget on soovituslik.

Osavõtt. Piirkondlikest ja kohalikest ülevaatustest on osa võtma oodatud kõik hobusekasvatajad võimalikult kõigi 2- 6- aastaste sportliku suuna hobustega sõltumata tõust või sünnimaast. Hobuste esitamine on tasuta. Ratsaponisid võib esitada samadel ülevaatustel või korraldada eraldi ülevaatusi.
Ülevaatused on eelkõige järelkasvu ülevaatused, seetõttu tuleks esitada ka ruunad, et õigemini hinnata nende vanemaid. Hinnatakse eraldi täkke, eraldi märasid ja eraldi ruunasid.
Koht ja aeg. Piirkondlike ülevaatuste aeg ja koht määratakse tegevteenistuse poolt hobuseomanike ja ülevaatuste korraldajate avalduste põhjal vähemalt 7 päeva enne vastava ülevaatuse toimumist. Iga hobuseomanik võib valida, kus ta oma hobuseid näidata tahab. Lubatud on ka ühe hobuse esitamine mitmel ülevaatusel.
Erandkorras võib komisjon õhtupoolikul üle vaadata ülevaatusele tehnilistel põhjustel toomata hobuseid ümbruskonna tallides omanike soovil. Tallide omanikud võivad taotleda piirkondlikku ülevaatust oma tallis või hobuste ülevaatamist erandkorras.
Lõppülevaatus toimub ainult 2-3-aastastele täkkudele ja märadele. Lõppülevaatusele kutsutakse aretuskomisjoni otsuse alusel. Lõppülevaatusele lubatud ja saabunud hobuste transpordikulud tasub oma liikmetele ESHKS, kuid mitte üle 0,13€/km hobuse kohta.
Lõppülevaatuse aja ja koha otsustab juhatus enne piirkondlike ülevaatuste algust.
Hindamine. Kõikide ülevaatuste hindamiskomisjon koosneb alalise hindamiskomisjoni liikmetest. Piirkondlikul ülevaatusel on hindajaiks vähemalt 2 komisjoni liiget. Kohalikul ülevaatusel on 2 hindajat soovituslik nõue.
Alalise hindamiskomisjoni koosseisu määrab juhatus.
ESHKS juhatus võib vajaduse korral hindama kutsuda ka asjatundjaid, kes ei ole alalise hindamiskomisjoni liikmed.
Hindamine toimub 10- palli süsteemis, hinnatakse järgmisi tunnuseid: tüüp ( vastavus sporthobuse tüübile), pea ja keha, esijalad, tagajalad, samm, traav, galopp, hüppe võimsus, hüppe tehnika, käitumine.
Kõigile hobustele tehakse piirkondlikel ülevaatustel veterinaarne ülevaatus.
Esitamise kord. Osavõtjaid palutakse teha eelülesandmine hiljemalt 5 päeva enne piirkondlikku ülevaatust aadressil Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts, Niitvälja, 76603 Keila vald, Harjumaa või faxile 6716033 või e-mail info@estsporthorse.ee, et oleks võimalik ette valmistada protokollid.
Kõigil esitatavatel hobustel peavad olema kaasas passid. Kõigil piirkondlikel ülevaatustel on ajakava järgmine:
Kell 11 veterinaarne ülevaatus (võib jatkuda paralleelselt vabahüpetega)
Kell 12 vabahüpped ja vabaliikumine (peamine traavi, galopi ja hüppe hindamine)
Komisjoni igakordsel otsusel toimub enne või pärast vabahüppeid esitamine käekõrval paigal seistes ja kõval pinnasel ca 20 m sirgel sammus ja traavil (hinnatakse välimikku ja jäsemete seisu korrektsust, kontrollitakse käigu puhtust ja jalgade tervist).
Esitamise lõpuks toimub kõigi ühe vanus- ja soorühma hobuste üheaegne esitamine ringil (soovitav).
Ajakava võib kohapealsete korraldajate soovil muuta.
Vabahüpete skeem. Maneezhi pikkus on soovitavalt 40 m (kindlasti mitte pikem), laius 20m, takistuste paigutus on kohustuslik: nurgas maaslamav latt, järgnevad kaks püsttakistust ja viimasena okser.
Kõrgema hinde kui 7p. saamiseks peab viimane takistus olema 2- a. hobustele vähemalt okser 110×90 cm ja 3-a. hobustele vähemalt 120×100 cm

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

SUGUTÄKKUDE KANDIDAATIDE KATSETE JUHEND

1. Eesti sporthobuste tõuraamatu tunnustatud sugutäkuks võivad kandideerida 3-7 a. hobused katsete tulemuste alusel, vanemad hobused võivad  unnustamise saada ainult oma võistlustulemuste või järglaste võistluste ja ülevaatuste tulemuste alusel.
2. Teistes riikides sugutäkuks tunnustatud täkud saavad tunnustuse ilma katsete ja muude nõueteta.
3. Katsetel on kavas:
a. veterinaarne ülevaatus
b. eksterjööri hindamine käekõrval paigal ja sammul
c. liikumise hindamine oma ratsaniku all (harjutused kohtuniku käskluste järgi)
d. liikumise hindamine võõrratsaniku all (hindavad ratsanik ja kohtunikud)
e. vabalt valitud hüpped oma ratsaniku all 6 takistusest alljärgnevalt: tõusev takistus, püsttakistus, okser, okser, süsteem püsttakistustest, tõusev takistus maks. laiusega. Takistuste kõrgused/ laiused (okser / tõusev kolmik) vastavalt hobuse vanusele : 3-a. 80cm/100 cm/120 cm, 4-a. 100/120/140, 5-a. 110 /130/150, 6-a. 120/140/160, 7- a. 130/150/170
f. vabalt valitud hüpped võõrratsaniku all samadel kõrgustel
4. Omanikul on õigus loobuda esitamisest oma ratsaniku all. Sel juhul lähevad arvesse ainult võõrratsanike all näidatud tulemused.
5. Omanikul on õigus vähendada oma hobuse jaoks takistuste mõõtmeid kuni 10 cm.
Kohtunikud peavad sellisel juhul hindama oma äranägemise järgi rangemalt.
6. Hobused tuleb esitada tavavaljastusega, ilma tagajalgade kaitsmeteta.
6. Sugutäkkude katsetel kontrollitakse, kas täkk:

– ei oma olulisi pärilikke vigu;
– saab eksterjööri hindamisel (hinded tüüp, pea-kael-kere, jalad, samm, traav)
keskmiselt vähemalt 7, 6 p. ja mitte ühtegi hinnet alla 7 (traavi hinnatakse võõrratsanike all)
– saab liikumise hindamisel ratsaniku all keskmiseks vähemalt 7,5 p. (kohtunike ühine hinne oma ratsaniku soorituse kohta + võõrratsaniku soorituse kohta +
koolisõidu võõrratsaniku hinne + takistussõidu võõrratsaniku hinne, summa jagatakse neljaga).
– Kui liikumise hinne on keskmiselt 8,5, ei ole parkuuri läbimine kohustuslik ja täkk võib saada tunnustuse koolisõidu täkuna.
– saab parkuuride läbimisel keskmiseks hindeks vähemalt 7,5 p. (kohtunike ühine
hinne oma ratsaniku soorituse kohta + võõrratsaniku soorituse kohta + takistussõidu võõrratsaniku hinne).
– Kui parkuuride keskmine hinne on 8,5 või rohkem, võib liikumise hinne olla vähemalt 7, ja täkk saab tunnustuse.
Kohtunike ja võõrratsanike ühine koosolek toimub kohe pärast katsete lõppu. Tulemused avaldatakse ESHKS aastaraamatus ja interneti koduleheküljel, võimaluse korral ka katsete paigas ca 60 min. pärast katsete lõppu.

ARETUSLOOMA PÕLVNEMIS- JA JÕUDLUSANDMETE KOGUMISE, NENDE
ÕIGSUSE KONTROLLIMISE, TÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE KORD

§1 Üldsätted. Seadusandlik alus Sporthobuste jõudluskontrolli viiakse läbi vastavalt põllumajandusloomade aretuse seadusele, Loomakaitse seadusele, Eesti sporthobuste aretusprogrammile, Rahvusvahelise Ratsaspordi Föderatsiooni (FEI) määrustikule ja FEI hobuse heaolu kindlustamise eeskirjale (Code of Conduct)

§2.Mõisted
Jõudlusandmed on
– Ratsaspordivõistluste tulemused
– Hindamistulemused noorhobuste ülevaatustel
– Hindamistulemused muudel katsetustel (võõrratsaniku test)
Jõudlusandmetena arvestatakse kõigi teadaolevate võistluste, ülevaatuste ja katsete tulemusi.

§ 3. Eesmärk
Sporthobuste jõudluskontrolli eesmärk on andmete saamine aretuses kasutatavate hobuste, nende eellaste, külgsugulaste ja järglaste sportlike võimete kohta, mis võimaldaksid määrata nende aretusväärtust.

§ 4. Jõudluskontrolli alustamise tingimused ja ajavahemik
Jõudluskontrolli teostatakse järgmiste etappidena:
– Piirkondlikud ja kohalikud ülevaatused 2- 6 aasta vanustele hobustele
– Lõppülevaatus parimatele 2- 3 aasta vanustele hobustele
– Võõrratsaniku test ja ülevaatus 3-6 aasta vanustele hobustele.
– Noorhobuste tšempionaat 4- 6 aastastele hobustele
– Võistlusandmete kogumine. Eesti ratsaspordi edetabelite ja kõigi Eestis või teistes riikides saavutatud sportlike tulemuste andmekogu loomine ja täiendamine hobuse kogu elu jooksul.
– Muud hindamised (märade hindamine)
Kõigile etappidele lubatakse nii täkke, märasid kui ruunasid. Ruunade ja ka enamuse täkkude ning märade jõudluskontrolli eesmärgiks on nende vanemate jõudluspärilikkuse ning aretusväärtuse kindlakstegemine.
Piirkondlikel ja kohalikel ülevaatustel hinnatakse võimalikult kõiki Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi poolt registreeritud hobuseid, lõppülevaatusele ja võõrratsaniku testile kutsutakse juhatuse otsusega piirkondlike võistluste paremad või muude näitajate poolest oma väärtust näidanud hobused.

§ 5. Põlvnemis- ja jõudlusandmete kogumine, registreerimine

Hobuste jõudlusandmed registreeritakse ülevaatuste ja võistluste protokollides koos põlvnemisandmetega. Väljavõtted neist protokollidest kantakse JKK andmebaasi iga hobuse andmetesse. Ülevaatuste algdokumendid kogutakse ja säilitatakse ESHKS kontoris, võistluste andmetena kasutatakse Eesti Ratsaspordi Liidu ja kodulehe www.hobumaailm.ee andmebaasi protokolle.

Ülevaatuste protokollide näidised, ülevaatuste juhend ja võõrratsanikutesti juhend vt. lisana.

§ 6. Jõudlustunnuste geneetiline hindamine, metoodika, indeksid
Geneetilise hindamise jms. kasutamine ei ole meie hobuste ja nende võistluste väikese arvu tõttu otstarbekas ega usaldusväärne. Täkkude kasutamise soovituste andmisel kasutame teistes riikides BLUP meetodil saadud hüppeindekseid, koolisõiduindekseid ja üldindekseid.

§ 7. Välimiku hindamine, välimikuosade hindamiskriteeriumid, nõuded ja
standardid, arvutamise metoodika
Piirkondlikel ülevaatustel ja lõppülevaatusel hinnatakse järgmisi valikutunnuseid:
1. Tüüp
2. Pea, kael, keha
3. Esijalad ja nende liikumise korrektsus
4. Tagajalad ja nende liikumise korrektsus
5. Samm
6. Traav
7. Galopp
8. Hüppe võimsus
9. Hüppe tehnika
10. Käitumine
Võõrratsaniku testil hinnatakse järgmisi valikutunnuseid, kõiki eraldi vabal liikumisel ja
ratsaniku all (1- 3 ratsanikku):
1. Samm
2. Traav
3. Galopp
4. Hüpe
5. Ratsastatavus
Hindamine toimub 10 punkti süsteemis, hinnete sõnalised väljendused on:
10 – suurepärane, erekordne
9 – väga hea
8 – hea
7 – päris hea, küllalt hea
6 – keskmine
5 – rahuldav
4 – mitterahuldav
3 – halb
2 – väga halb
1 – kõlbmatu
0 – hindamata
Enne hobuse hindamist tehakse veterinaarne ülevaatus. Tervise või pärilike vigade pärast kõlbmatuks tunnistatud hobuseid ei hinnata.
Ratsaspordivõistluste tulemusi ei ole Eestis võimalik statistiliselt töödelda ega vastavaid indekseid (hüppeindeks, koolisõidu indeks, üldindeks) arvutada, nagu seda suurtes hobusekasvatusmaades tehakse, kuna hobuste ja võistluste arv on meil liiga väike. Selle asemel võrreldakse hobuseid ja nende vanemaid (täkke), reastades nad nende endi või nende järglaste poolt Eesti Ratsaspordi Liidu edetabelis saavutatud punktide järgi.