Herpesviirus märadel ja vastsündinutel
Autor: loomaarst Ulrika Tuppits
Herpesviirused on väga liigispetsiifilised, see tähendab, et inimestel on oma herpesviirus ja veistel oma. Inimestele hobuste herpesviirus ohtlik ei ole.
Hobuste herpesviiruseid on üheksa erinevat tüve. Hobuseid teevad haigeks neist neli.
Kõige levinumad neist on herpesviirus 1 ja herpesviirus 4 (kirjanduses lühendid EHV-1 ja EHV-4, tuleb sõnadest Equine Herpesvirus). Herpesviirus 1 põhjustab kõige sagedamini haigust, mida tuntakse ka rinopneumooniana (nimi viitab nina- ja kopsupõletikule), kuid haigusel on mitu erinevat vormi: hingamisteede haigus, abort, väga sageli surmaga lõppev vastsündinute kopsupõletik, aju struktuure kahjustav põletik ning väga harva mitteneuroloogiline surmaga lõppev paljusid organeid kahjustav haigus. Usutakse, et herpesviirused 1 ja 4 on hobuste populatsioonis elanud juba miljoneid aastaid ning on omandanud võime püsida hobuste organismis terve nende eluaja.
Peale nende kahe, nakatab hobuseid ka herpesviirus 3, kuid tema kahjustused on väikesed, põhjustades muutuseid välistel suguelunditel. See tüvi ei põhjusta haiguseid, aborte ega surma. Herpesviirus 2-e seostatakse mitmete erinevate seisunditega: silma sidekestappõletik, krooniline kõripõletik, hingamisteedepõletikud ning hobuse halb võimekus spordis. Herpesviirus 5 põhjustab alles suhteliselt uut diagnoositavat haigust kopsudes, mis põhjustab sidekoelisi sõlmi.
Siinkohal kirjeldame ainult aborte ning vastsündinute surma põhjustavat haigusvormi.
ABORDID:
1. Väga harva on märal eelnevalt mingeid haigustunnuseid
2. Aborteeruda võivad 75% märadest, kuid tänapäevaste teadmiste ja hobuste pidamiste juures on see väga haruldane.
3. Enamasti on mõned üksikud abordid karjas
4. Tüüpiline aborteeruja on esmakordselt tiine noor mära
5. Nakatumisest abordini kulub keskmiselt 15-30 päeva. Samas võib mööduda ka ainult 1 nädal.
6. Herpese abordid ei juhtu enne 5ndat tiinuskuud, sest viirus kahjustab platsentat. Enne seda aega ei ole platsental tiinuse arengus veel nii olulist rolli.
7. Enamik abort võib juhtuda viimases kolmandikus, ehk alates 7ndast tiinuskuust
8. Aborteerunud loode näeb välja täiesti terve, väliste kahjustusteta (ei ole olnud juba tükk aega emakas surnud) ning ümbritsetud lootekestadest.
9. Mõned varsad on väljumishetkel veel elus, kuid kopsukahjustuste tõttu ei suuda hingata ning ellu jääda.
10. Mära tiinestumisele ei põhjusta herpesviirus mitte mingeid takistusi. Mära võib tiinestada näiteks alates teisest innast peale aborti või surnud varsa sündi. Märad tavaliselt ei aborteeru enam järgneval aastal, kui hilisemas elus võib see uuesti juhtuda, kui toimub uus nakatumine.
11. Vaktsineerimine 5ndal, 7ndal ja 9ndal tiinuskuul võib vähendada aborteerumise tõenäosust juhul, kui kõik muu on karja hügieen hoidmiseks tehtud (vt allpool)
12. Kui karjas esineb rohkem aborte, võib teised märad uuesti vaktsineerida, kui loodetava poegimiseni on jäänud veel rohkem kui 10 päeva.
13. Aborteerunud loode, lootekestad ja lootevedelik on väga nakkusohtlik teistele tiinetele märadele ja noorhobustele!
VASTSÜNDINUD VARSSADE SURM
1. Varsad kas sünnivad haigena või haigestuvad 24-48 tunni vanusena
2. Varsad on väga loiud, hingamisprobleemidega, kõhulahtisusega, ei ime normaalselt jne.
3. Hoolimata väga intensiivsest ravist varsad surevad väga ruttu.
4. Selles ei ole veel lõplikku selgust, kuidas need varsad nakatuvad, kes sünnivad elusana n.ö õigel ajal. Kas nad saavad nakkuse kaasa juba emakast või nakatuvad koheselt peale sündi.
DIAGNOOSIMINE:
Hetkel ei ole herpesviroosi korrektne ning kiire diagnoosimine hobustel Eestis võimalik.
Vajadusel on võimalik saata proove välismaa laboritesse.
Kuidas kaitsta märasid viirusliku abordi eest:
1. Väldi igasuguste võõraste hobuste ja tiinete märade kokkupuudet
2. Väldi kontakti alla kaheaastaste hobuste ja tiinete märade vahel
3. Kui kõik erinevad hobused peavad elama ühes talliruumis, paiguta tiinete märade ja n.ö. ohtlike hobuste vahele bioloogiliseks barjääriks vanem terve hobune, kes on ka võimaluse korral vaktsineeritud.
4. Vaktsineerimine aitab vähendada viiruse poolt tekitatud kahjustusi, kuid ei hoia neid ära.
5. Märasid võib uuesti vaktsineerida, kui on tekkinud kahtlus, et tallis on viiruseoht.
6. Tavaline vaktsineerimisskeem on vaktsineerimine 5ndal, 7ndal ja 9ndal tiinuskuul.
7. Väldi igasugust hobuste stressi- ja immuunsuse langust: õigeaegne ussirohi, kvaliteetne ja stabiilne söötmine, vältida külmetumist ja liigset palavust (umbne tall)
8. Desinfitseeri sageli hobuste eluruume, pese puhtaks söötmisnõud ja jooginõud. Seda viirust on keskkonnast väga lihtne hävitada (ise hävib umbes 7 päevaga)
9. Väga oluline nakkusallikas on aborteerunud loode, looteveed ja lootekestad. Kahjuks juhtuvad suurem osa abortidest karjas ning teised märad satuvad oma uudishimu tõttu koheselt ohtu.
10. Mära saba ja tagajalad võiks puhtaks pesta ja desinfitseerida, aborteerunud materjal kohe eemaldada ning selle asukoht puhastada ja desinfitseerida (kui juhtus tallis).
11. Mära emakast eraldub viirus umbes 2 päevaga, edaspidi mära enam nakkusohtlik ei ole.
12. Märadega tegelevad inimesed peavad arvestama sellega, et ka nende käed, riietus ja töövahendid võivad nakkust edasi kanda.
13. Tiinetel märadel peab vältima ravi, mis alandab immuunsust (kortikosteroidid).
Kuidas vähendada vastsündinud varssade nakatumisohtu:
Järgnevaid nõuandeid võivad inimesed järgida juhul, kui karjas on toimunud kahtlaseid aborte või vastsündinute suremisi. Neid meetmeid on soovitav järgida lähtudes teadmisest, et varsad võivad nakatuda kohe peale sündi.
1. Nii poegimisboks kui üks tagavaraboks peavad olema puhtad, desinfitseeritud. Neis ei hoita teise hobuseid (ka mitte 5 minutit bokside puhastamise ajal).
2. Kui mära hakkab poegima, mära saba tuleks punuda patsi ja siduda kinni bindega. Selle alla võib panna ka õhukese kilekoti (et saba ei märguks lootevedelikega).
3. Kohe kui varss on väljas, tõmmata ta mära nina juurde ning varsa pea alla laotada puhtad käterätikud või tekk.
4. Lüpsta märalt ternes ja joota varss
5. Kohe kui lootekestad on eraldunud, mära tagaosa desinfitseerida (naha desinfitseerimisvahenditega) ning eemaldada sabaside ja kilekott.
6. Viia mära ja varss teise, puhtana hoitud tagavaraboksi.
7. Varssa peab jälgima väga hoolega - sageli on ainsaks haigustunnuseks veidi rohkem magamine või kummaline käitumine.
8. Võib kutsuda koheselt esimese päeva hommikul loomaarsti, kes võtab varsalt vereproovi, et avastada varaseid muutusi veres. Võib alustada koheselt varsa antibiootikumi raviga.
9. Jälgida varsa käitumist (liigne magamine), limaskestade värvust, hingamist (kas hingeldab?), jäsemete, mokkade ja kõrvade temperatuuri (liiga jahedad).