Eesti sporthobune

Mis on eesti sporthobune (ESH)?See on Eesti Sporthobuste Tõuraamatusse kantud või kandmiseks kõlbulik hobune.  Eesti Sporthobuste Tõuraamat on alates 2001.a. algusest üks neljast Eestis riiklikult tunnustatud tõuraamatust ja selle pidamine on antud Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsile (ESHKS). Kolme tõuraamatut (tori, eesti ja eesti raskeveo) peab Eesti Hobusekasvatajate Selts. ESH aretuseesmärk on võimalikult kõrge saavutusvõimega sporthobune klassikalise ratsaspordi jaoks. Aretusprogramm lubab  komponenttõugudena kasutada  pea kõiki Euroopa soojaverelisi tõuge. Tõuraamatus on  3 klassi (eelregister, tõuraamat, peatõuraamat), peatõuraamatus on sektsioonid puhtavereliste trakeeni, hannoveri jt. hobuste jaoks, keda tahetakse aretada ristamata, kuid kelle oma tõuraamatut pole Eestis EÜ reeglite järgi õigust pidada. Peale selle on eraldi sektsioon eesti ratsaponide jaoks (ponide aretus, kus kodumaist eesti hobust 75% või vähem). Eelregistrisse kantakse ka tori verega hobuseid, kui neis on vähemalt 50% mõne sporthobuste tõu verd.  Kuulumine mõnda teise tõuraamatusse ei sega registreerimist ESH tõuraamatusse. Milleks sellist ristandaretust vaja on? Nii küsiti ka Euroopas ca 30 a. tagasi, kui traditsioonilised Saksamaa hobusekasvatajad nimetasid prantsuse ratsahobuse (SF) täkkude importi “prantsuse haiguseks”, ja Hollandis peavad mõned groningeni tõu fanaatikud praegugi  hollandi soojaverelise hobuse (KWPN) kiiret tõusu maailma tippu mitte kogu Euroopa parimate täkkude impordi vaid vana groningeni vere tilkade säilimise tulemuseks.

Me tahame lihtsalt minna sama teed, mida Läänes rajati 1960.- ist aastaist alates, kui mõisteti, et isoleeritud aretus igal maal ja tõus eraldi on oma võimalused ammendanud ja universaalne hobune kui eesmärk mõttetuks saanud. See käis muidugi ainult sporthobuste kui mõnel maal olulise majandusharu kohta. Tõuraamatuid ja seltse, kes tegelevad  mingi vana tüübi, kasutusviisi, tõutunnuste jms.säilitamisega, jäi palju alles, kuid see ei ole ettevõtlus, vaid looduse ja kultuuri mitmekesisuse säilitamine ning püsib muude elualade arvel, missioonitundlike inimeste ja institutsioonide jõul. Sporthobuste tee on hobusekasvatuse pidamine tootmiseks, mitte omaette kultuuri- ja kultusnähtuseks, seega tõstetakse tarbija kuningaks. Tarbija on aga ratsasport, kus rahvuslikud iseärasused mitte ainult alades ja reeglites, vaid ka stiilis, metoodikas, hobuhoolduses jms. on kadunud või kadumas. “Piirideta Euroopa vajab piirideta aretust”, kuulutasid uuendajad. Aretuslik integratsioon tähendab, et valik käib võimete järgi  “diskrimineerimiseta päritolu järgi”. Vähem võimekad tõud ja täkuliinid surevad välja, kuid geneetilise mitmekesisuse liigset vähenemist pole kaua karta, kuna populatsiooni piirid pole enam riigi vaid Euroopa piirid. Samas toimub aga juriidiline diferentseerumine, tõugude nimetuste arv suureneb. See on tingitud EÜ reeglitest, mis ei luba tõu nimetust kasutada muidu, kui tunnustatud originaaltõuraamatu nõusolekul. Seepärast ongi näiteks Soomes sündinud hannoveri, holsteini jt. hobused soome soojaverelised (FWB), kui neid pole kantud Saksamaa tõuraamatuisse. Milleks on vaja eraldi Eesti Sporthobuste Kasvatajate Seltsi?  Maailmas on hobusekasvatajate seltsid tõuraamatuseltsid, nagu Eestiski enne sõda. Tõuraamatutel on erinevad aretuseesmärgid ja –programmid. Et olla aretaja, mitte ainult kasvataja, tuleb teha valikuid, milleks on vaja võrdlusmaterjali. Iga seltsi ülesanne on varustada oma liikmeid sellise materjaliga. Tavaliselt on see kõige kättesaadavam tõuraamatutes. Eestis pole neid üle 10 aasta avaldatud ühelgi hobusetõul. Püüame aasta lõpuks avaldada ESH tõuraamatu vähemalt 2001.a. varssade ja nende vanemate kohta, võib- olla ka 1999.- 2000.a. sündinud hobuste kohta. Tutvustame ka komponenttõugude andmeid täkkude edetabelite ja muude aretusuudiste osas. Oleme aastase tegevuse jooksul avaldanud 6 infolehte, korraldanud 2 seminari välislektoritega, koostanud Eestis sündinud sporthobuste edetabeleid, alustanud piirkondlike ülevaatustega, millega loodame tänavu haarata kõik 2- 3 aasta vanused sporthobused. Me ei ole tipphobuste kasvatajate kinnine selts, me vaid  teenindame sporthobuste aretussuunast huvitatuid. Igaüks, keda selline tee huvitab, on meie liikmeks teretulnud. Et oma sporthobustel võib Eestis olla turgu ja tulevikku, näitab juba see, kuidas praegu meie ratsutajad võidavad lätlasi, leedulasi, venelasi, istudes Lätist, Leedust ja Venemaalt ostetud hobustel, ja kuidas Lätis käib ringi jõukaid ostjaid Venemaalt, otsides ja leides sealt Lääne verega hobuseid.  Meie kontaktandmed ja infopunktid: Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts, Niitvälja, 76603 Keila vald, tel. 6716033, 6717245, 05052348 (Raigo Kollom), Saare Tallid, Heimtali, 71102 Pärsti vald, tel. 05179179 (Ulvi Martin), Luunja Ratsabaas, 62201 Luunja vald, tel. 07351420, 05111106 (Sven Shois)

Raigo Kollom

ESHKS juhatuse esimees