Artikkel ajakirjas Baltequestrian

Ilmunud 2006.a. Lätis ajakirjas Baltequastrian

Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts hakkas soojavereliste hobuste ja ratsaponide tõuraamatut pidama 2001.a. Tõunimetuseks kinnitati tollase Tõuinspektsiooni poolt eesti sporthobune (ESH) ja ponide sektsioonile eesti ratsaponi (ERP). Algusest peale toimub  hobuste valik aretusse eelkõige sportlike võimete järgi. Kuna võistlustulemusi selle tõuraamatu hobuste kohta ei saa veel palju olla, on esialgu tähtsaimaks hindamise kriteeriumiks hindamine ülevaatustel. Seejuures saame aru, et tõenäosus väärtusliku täku sünniks on tühiselt väike meie ca 200 varsa hulgas, kellest ca 50 on ratsaponid ja veel ca 50 nn. eeltõuraamatu hobused eeldatava vähese aretusväärtusega. Aga hobuseid näha ja võrrelda on omaette elamus igale kasvatajale ja hobusehuvilisele, ning meil kasutatavate täkkude väärtusi saame nii kindlaks teha. Meil on igal aastal pidevalt toimunud ca 15 piirkondlikku ülevaatust ja sealt leitud paremikule peetakse finaal. Tänavugi hinnati 17 piirkondlikul ülevaatusel kokku 167 hobust ja finaali toodi välja 24 sporthobust ning 8 poni.

Finaal on võimalus õppida üksteise õnnestumistest ja väliskohtunike kommentaaridest. Eelnevatel aastatel on meie finaali oma hinnete ja hinnangutega rikastanud paljud asjatundjad Hollandist (Henk Nijhof sen., Jeannette Nijhof, Frans Koeman), Prantsusmaalt (Richard Drouin, Alain Chieurml), Lätist (Edgars Treibergs), Leedust (Sibylle Veigel- Hollmann), Taanist (Svend Sörensen), Soomest (Jukka Kallunki). Tänavu oli külaliskohtumikuks Daan Horn Hollandist.

Ülevaatuste hindamissüsteem võeti algul üle Trakehner Verbandi aretusprogrammist, kuid oleme seda muutnud hüppe ja jalgade osatähtsuse suurendamiseks. Tänavu hinnati esmakordselt 10 tunnust (varem 7) – tüüp, kehaehitus, esijalad, tagajalad, samm, traav, galopp, hüppetehnika, hüppe võimsus, iseloom (käitumine).

2-a. märadest paistsid 2006.a. finaalis silma VALLETTA (Verso de Paulstra x Dzivais) ja TOCATA (Terror x Horvaatia). Esimese isa, selle francais täkk VERSO DE PAULSTRA on hobune, kelle asumist Eestis võib pidada õnnelikuks kurioosumiks. Kes usuks, et Eestis on veel elus ALME enda poeg, ja ühtlasi veel FURIOSO XX tütre CELIA DE PAULSTRA poeg! Tema kasutamine on olnud risk (on ise kõõluserebenditega, künahaukaja), kuid korralike märadega on ta andnud eriti andekaid hüppajaid. Midagi tähendab juba see, et 2005.a. ülevaatuste parima mära VALENCIA (Verso de Paulstra x Der Clou) ostis pärast ülevaatust ära üks Hollandi tähtsamaid hobusekasvatajaid hr. Henk Nijhof ise. Meie aretuses on Verso de Paulstra andnud viimase 3 aasta jooksul kõige rohkem finaalis hinnatud järglasi - 21 väga ühtlase tüübiga, kuiva konstitutsiooniga, hea hüppestiiliga hobust.

Belgia soojavereline TERROR (Capital x Darco) on ülevaatuste põhjal meie parim täkk teises arvestuses: tema järglaste keskmine hinne kolme aasta jooksul on olnud kõrgeim. Tema silmapaistvamad järglased on olnud ülalnimetetud Tocata , kelle ema HORVAATIA ( Heartbreaker x Beg xx) oli omakorda parim mära 2002.a., TERRA (Terror x Helenikos xx), märade esikoha jagaja 2005.a., ja 2005.a. ülevaatuse parim täkk TYROL (Terror x Cash)

Nimetatud kaks täkku on andnud üle 10 järglase, kui aga arvestada ka vähese järglaste arvuga täkke, siis osutub parimaks ainult 5 järglasega ja ainult tänavu esindatud ORLY CHIN DE MUZE (sBs, Esprit x Chin Chin), järgnevad Terror, RA ex RAMANOV (KWPN, Concorde x Damiro) ja Verso de Paulstra.

 Eestisse ostetakse praegu suhteliselt palju sporthobuseid, kuid need lähevad peaaegu kõik sporti, aretusse jõuavad ja sobivad vähesed. Ülevaatustele lubatakse ka importhobuseid, nad ei ole kaugeltki alati parimad, aga tänavu sai suure ülekaaluga "Best in Show" auhinna kolmeaastane oldenburgi täkk SPARTACUS (Stakkato x Grannus), Nijhofi kasvanduse ja Andres Ruusmanni ühisomand, ainuke täkk sel ülevaatusel, keda ka väliskohtunik Daan Horn soovitas täkuna aretuses kasutada.

Üldistades võib öelda, et meie aretajate peamine huvi on hüppehobuste aretus. On ju Eesti ratsaspordi parimad saavutusedki takistussõidus, kus on jõutud viimasel ajal pidevalt osalemiseni Maailma Karika finaalis, Euroopa meistrivõistlustel ja Maailma meistrivõistlustel. Parimaid hüppehobuseid oleme saanud, kasutades suhteliselt suuri ja tugevaid võimsa hüppega täkke trakeeni märadel, viimasel ajal kasvab kiiresti ka maailma tipptäkkude sperma ostmine, meil on juba HEARTBREAKER`i, DARCO, VOLTAIRE`i Eestis sündinud järglasi.

Peame ennast tulevikus aina selgemat ilmet võtva euroopa sporthobuse aretuse osaks. Oleme nõus, et sellist ajaloolist ja geneetilist pärandit nagu Eestis on aborigeenne eesti hobune või talukultuuri jäänuk tori hobune, tuleb säilitada ja toetada ning leida selleks Euroopa Ühenduse ning Eesti Vabariigi raha. Kuid maksimaalse sportliku võimekuse arendamist tänapäeva spordi jaoks ja raske monotoonse töö juures enesesäilitamiseks vajalike tööhobuse omaduste säilitamist ei saa ühendada. Kahjuks siin- seal seda veel usutakse ja räägitakse vajadusest näiteks tori tõugu ühest küljest parandada pidevalt sporthobuste täkkudega ja samas teisest küljest rahastada teda Euroopa Ühenduse rahaga kui säilitatavat kohalikku tõugu. Aretuse aluseks on ausus, ja seepärast valisimegi oma tõunimetuseks eesti sporthobune, et oleks kohe selge, mis on meie suund, ja et me ei pretendeeri mingile eristaatusele, vaid tahame võistelda kõigi sporthobuste tõuraamatutega.

Juba meie tõuraamatu esimestel aastatel seadsime üheks eesmärgiks liituda Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooniga (WBFSH). Peame õigeks ja vajalikuks selle organisatsiooni tegevust kõigi tõuraamatute koostöö korraldamisel, kõigi andmebaaside andmevahetuse parandamisel, aretajate osatähtsuse meenutamisel spordi jaoks, hobumajanduse huvide kaitsmisel, teaduse saavutuste tutvustamisel ja propageerimisel. Ka annab liikmelisus meile parema võimaluse osaleda Maailma Noorhobuste tshempionaatidel, tutvustada oma hobuseid, kasutada WBFSH sümboolikat jne.

Alates 04. detsembrist 2005.a. olemegi WBFSH assotsieerunud liige. Osalesime WBFSH peaassambleedel 2005.a. Brüsselis ja 2006.a. Verdenis Saksamaal. See on andnud palju uusi kontakte ja uuendanud meie mõtteviisi. Tunneme, et oleme õigel teel, oleme osalised piirideta Euroopa piirideta aretuses ja kogu maailma sporthobuste globaliseeruvas aretuses. Natuke oleme üksildased ka, sest endisest N. Liidust oleme seni ainukesed, endisest sotsialismileerist on selle föderatsiooniga liitunud seni vaid Poola ja Ungari aretusühingud. Ootame ja loodame, et tuleval aastal kohtume peaassambleel ka Läti ja Leedu esindajatega. Meil on kindlasti ühiseid huvisid, peaksime seisma väikeste tõuraamatute huvide eest, selle eest, et kuigi objektiivselt on kunagi üks suur euroopa sporthobuse tõug, jääksid kaubamärkidena ja variatsioonide võimalusena alles ka väikesed tõuraamatud selle sees. Mingi omapära, mingi erinev valikueelistus peab jääma, nii nagu siis, kui kunagi väga suurte tõugude sees tunti ja hinnati üksikute kasvanduste omapära.

Raigo Kollom