Ponikasvatajate kokkutulek 2009

            13. juunil 2009 arutasid ponikasvatajad Haapsalus ponide aretuse olukorda ja selle parandamise abinõusid. Nenditi, et eesti ratsaponi peatükis eesti sporthobuse tõuraamatus on registreeritud alates 2001.a. 516 eesti ratsaponi, nende hulgas hiljem loodud sektsioonides 6 poni lisasektsioonis ja 37 poni väikeponi sektsioonis. ERP sünnijärgsete identifitseerimiste ja registreerimiste arv on viimasel ajal kasvanud – 2006.a. 68, 2007.a. 72, 2008.a. 82 poni. Peale selle on EHS kandnud nn. ristandite registrisse 2008.a. 21 poni, kes vastavad täielikult ERP aretusprogrammile.

Peamised teemad mõttevahetuses olid:

1.Tõuraamatu alajaotused. ESHKS juhatusele tehti üksmeelne ettepanek vormistada ERP peatükk eraldi eesti ratsaponide tõuraamatuks ja jagada see tõuraamat kaheks sektsiooniks – eesti ratsaponi (ERP) turjakõrgusega kuni 148 cm,

eesti väikeponi (EVP) turjakõrgusega kuni 120 cm

2.Täkkude tunnustamine. Arutati (aga otsustama peab loodav ponide aretuskomisjon) üksikute täkkude erandina tunnustamist, kui täkku pole noorena näidatud noorhobuste ülevaatusel, kui tal pole vanemana kõrgeid tulemusi võistlustel, kui ta ei vasta tõulisuselt täielikult ERP aretusprogrammile, kui tal on mõni saavutusvõimet mitte häiriv eksterjööriviga jne. Läbi käisid sellised nimed nagu saksa ratsaponi MON CHERG, eesti hobune ANAKEE, araabia hobused NELSON, SAFEER, CAESAR jt.

3.Aretuse eesmärgid. Kui tähtis on võimekus, kui tähtis kasutamise lihtsus laste jaoks? Tulisemaks läks araabia vere teema. Korraks välgatas mõte, et araabia täkud võiksid saada tunnustuse kergemini, aga vastasleer oli suurem ja ägedam. Käidi isegi välja idee araablased üldse aretusprogrammist välja jätta, kuna andvat liiga ägedaid ja ohtlikke hobuseid. Rahunedes jõuti üksmeelele selles, et vähemalt väikeponi aretuse peamiseks eesmärgiks peab olema rahulik ja sõbralik poni. Meenutati, kui populaarseks said kunagi Kärlas Juhan Kuuse aretatud shetlandi-eesti ristandid – neid tuldi otsima kõikjalt Venemaalt, ka Moskva parimatest tallidest, ja Eestis olid Vello Viira õpilased neil ca 120 cm ponidel hinnatud esinejad paljudel ratsapidudel. Väikeponide aretuses ongi ilmselt peamiselt kaks suunda – shetlandi täkkude ja eesti tõugu märade ca 120 cm kõrged järglased ponispordi jaoks (eriti kui saab teoks nõupidamisel välja käidud idee korraldada sellele klassile eraldi võistlusi) ja päris "pisiponid", kelle saamiseks ristatakse rohkem või vähem puhta shetlandi verega ponisid omavahel.

Aretusprogrammi põhinõuded, mida ei muudeta, on järgmised:

Peatõuraamat (tähis ERP, numbriline tähis 222 sünninumbri lõpus) – ponid, kelle sugupuus on vähemalt 75% mõne täisverelise, soojaverelise või sporthobuste tõu või  ponitõu verd.

Tõuraamat (tähis RP, numbriline tähis 022 ) - ponid, kelle sugupuus on vähemalt 50% mõne täisverelise, soojaverelise või sporthobuste tõu või ponitõu verd.

Eeltõuraamat (tähis P, numbriline tähis 002) – ponid, kelle sugupuus on vähemalt 25% mõne täisverelise, soojaverelise või sporthobuste tõu või ponitõu verd.

Lisasektsioon (numbriline tähis 000) – ponid, kes vastavad oma eksterjöörilt ja liikumiselt ratsaponi nõuetele, on ise või on  vähemalt üks poni vanematest olnud kasutusel ratsaponina.

Et varsa saaks mingisse ponide sektsiooni kanda, peab vähemalt üks vanematest olema ponikasvu (kuni 148 cm ) või ponitõugu.

Nõupidamise ettepanekute kinnitamise järel ESHKS juhatuses ja VTA-s saaksid väikeponid eraldi tähistused ERP asemel EVP, RP asemel VP, P asemel p, numbrilised tähised vastavalt 333, 033, 003 ja 000.

Ootame ettepanekuid ja arvamusi ülalkirjeldatud muudatuste kohta ratsaponide aretusprogrammis.

Raigo Kollom