Rootsi ponisport

                Ponisport on Rootsis väga populaarne ja ka küllalt kõrgel tasemel. Malin Baryard, rootslaste parimaid ja stiilsemaid takistussõitjaid, 1999.a. Inglise hüppederbi 4., oli 1990.a. Euroopa meister ponide takistussõidus ponikasvu inglise täisverelisel ratsahobusel Inishannon (sündinud Iirimaal). Seesama poni tõi veel teiselegi rootslasele, Jakob Hellströmile,  Euroopa meistri tiitli 1993.a.

Ponide kasvatamine sportlikus suunas on seal just viimasel ajal hoogu minemas. Rootsi ratsaponi, eksmoori ja dartmoori tõugude kasvatamise- aretamisega alustati alles 10- 15 a. tagasi. 40- 50 a. on kasvatatud connemara, welshi, new foresti ponisid ja päris aborigeenne on gotlandi poni (russ). Viimane klassikalisse ponisporti küll ei sobi, olles vaid kuni 130 cm kõrge, ja talle ongi leitud omapärane kasutusala – ponide traavivõistlused.

Organisatsiooniliselt on igal tõul oma aretusühing, need omakorda on ühinenud Rootsi Ponikasvatajate Assotsiatsiooni, viimane omakorda kuulub Rootsi Hobusekasvatuse Nõukogusse, mis koordineerib Rootsi Põllumajanduse Ministeeriumi volitusel kogu hobusekasvatust. Huvi ponide aretuse vastu näitab seegi, et 2000.a. esitati suurele ülevaatus- show’ le 295 ponitäkku. Seejuures oli litsenseerimiskomisjon eelnevalt hinnanud kõiki uusi täkke kohtadel, lõppülevaatusele toodi sellistest vaid tunnustatud, aga ka need, kellel oli möödunud litsenseerimistähtaeg, mis on kõigile täkkudele 5 aastat. Uutest täkkudest said paaritusloa 43, neist 9 gotlandi, 2 connemara, 6 new foresti, 7 welshi, 16 shetlandi, 1 eksmoori ja 2 rootsi ratsaponi.

Ponide kasvatamise üldise leviku kohta sellised andmed: 1996.a. sündis Rootsis 2710 poni, neist 1389 shetlandi, 452 gotlandi ja 869 sportlike tõugude poni (neist 326 welshi ja 314 new foresti poni).

Nõuded erinevatele tõugudele on väga erinevad. Väiksemad ponid (gotlandi, shetlandi) peavad läbima peale välimiku ja liikumise hindamise vaid lihtsa ratsastatuse või kaarikusõidu testi 4 aasta vanuses, suurematele on vabahüpete ja võõrratsaniku test 5 aasta vanuses, rootsi ratsaponid ja need new foresti ning connemara ponid, keda tahetakse kasutada ristandaretusprogrammides, peavad läbima rangema ülevaatuse ja neid kontrollitakse ka takistussõidu võistlusrajal. Kordusülevaatusel iga 5 aasta järel otsustatakse täku edasine tunnustamine ta järglaste järgi, kui tal on neid vähemalt 40, muidu oma võistlustulemuste järgi.

Ratsaponide aretus on kogu maailmas veel sellel tasemel, kus sporthobuste aretus oli 40- 50 aastat tagasi, kui ei olnud veel nii tõsist spetsialiseerumist erinevatele ratsaspordi aladele ja vähesed edukad liinid ei tõusnud nii eredalt esile. Hea poni võib veel olla hea igal alal, ja mõni poniaretaja on ise naernud, et tuleb vaid segada, mis hea tundub ja loota hea õnne peale. Kuidas segatakse, millistele täkkudele loodetakse, sellest allpool näiteid (ja mitte ainult Rootsist).

             Rootsi ülevaatuse kirjelduses on autorid vaimustuses kahest koolisõiduponist:

  Vermont on 4- aastane, 140 cm kõrge, ta isa Master oli K. Kyrklundi suur lootus, keda ta ise ja ka paljud teised pidasid ilusaimaks ja andekaimaks olümpialootuseks, kuid kes langes vigastusega rivist välja pärast paari efektset võitu rahvusvahelisel tasemel. Vermont’I ema Ballerina on täisverelise täku ja welshi ristandmära tütar. Vermont sai kohtunikelt seniolematult kõrged hinded: samm 9, traav 10, galopp 10, üldmulje perspektiivsusest spordis 10.  Lotus on 4- aastane, 145 cm, isa Highlight on Nimmerdori poeg (Nimmerdori isa on meie Kingstoni emaisa Farn). Lotuse ema new foresti mära.

Hüppeponidest oli Rootsi ülevaatusel parim Gun’ s Firecracker, 3- aastane 148 cm kõrge poni, kelle isa Minotauros on 154 cm kõrge “suur hobune”, kes võistleb edukalt ka 150 cm parkuurides ja kelle vanaisa on Ladykiller xx. Gun’ s Firecracker’ ema Gun’ s Lady on ise poniklassis edukas hüppehobune, tema isa Son of a Gun xx on täisvereline täkk, kes on andnud palju võidukaid ponisid. Nooruse tõttu Gun’ s Firecracker ratsaniku all ei esinenud, kuid tema vabahüppeid ja galoppi hinnati kõrgelt. Nagu näha, on pea iga eduka poni sugupuus mõni maailma tipptasemel täkk suurte hobuste hulgast.

Üks eredamaid näiteid sellest on parim hollandi ratsaponi, mära Promisses, kes võistles 11 aastat, neist 8 aastat jõudis Euroopa meistrivõistlustele, oli 1991.a. Euroopa meister ja 1994.a. hõbemedalil. Ta on ühe hollandi soojaverelise hobuse (KWPN) tõualustaja Lucky Boy xx pojatütar ja saadud juhuslikust paaritusest.

Hea näide selletaolistest otsingutest on ka Hollandis sündinud ponitäkk Odd Fellow, kes jäi napilt ilma paaritusloast Soome ülevaatusel, kuid kelle päritolu on selline, mida otsiks ka iga suurte hobuste kasvataja: isa Julio Mariner xx (keda on peetud ka hetkel parimaks täisvereliseks KWPN aretuses), emaisa Le Mexico, kes jagas vanimate täkkude hulgas Cor de la Bryere’iga 4. kohta maailma edetabelis, millest osa avaldasime infolehes nr. 2.

Lõpuks parandus infolehe nr.3 ponirubriiki: esitatud edetabeli juht Shining Starr Aristo ei ole hollandi ratsaponi vaid Hollandis sündinud new foresti poni.

Raigo Kollom

ESHKS infoleht nr.5 2000.a.