EESTI SPORTHOBUNE
Eesti sporthobune (ESH) on üks Euroopa soojaverelistest ehk poolverelistest hobusetõugudest mitmekümne sarnase hulgas. Tal on oma tõuraamat ja aretusühing Eesti Sporthobuste Kasvatajate Selts (ESHKS). Aretusühing kuulub Maailma Sporthobuste Kasvatajate Föderatsiooni ( World Breeding Federation for Sport Horses – WBFSH) liikmeskonda ja tõuraamatu põhiossa kuuluvad hobused on aretusmaterjalina tunnustatud paljude teiste sellesse föderatsiooni kuuluvate tõuraamatute poolt.
Eesti sporthobuse ajalugu algab 2000. aastast, kui toimus ESHKS asutamiskoosolek, tõuraamat sai riikliku tunnustuse 2001.a. ja rahvusvaheliseks tunnustuseks võib lugeda aretusprogrammi heakskiitmist ja aretusühingu oma liikmeks võtmist WBFSH poolt 2005.a.
Aretuslikult on ESH arenenud esialgse suures osas tori ja trakeeni tõust pärit aretusmaterjali kasutamisest 20 aasta jooksul maailma parimate tõuraamatutega paljuski ühise genofondiga tõuks. Täkkude kasutamises on jõutud selleni, et kui 2000.a. sündis esimene importspermast saadud varss maailma paremikku kuuluvast täkust Voltaire, siis 2019. a. sündis maailma edetabelitesse kuuluvate täkkude importspermast 44 varssa ja kokku on sel meetodil ESH genofondi lisatud 115 maailma eliittäku geene ja saadud nii üle 400 varsa.
Jõudluselt on ESH jõudnud rahvusvahelisele tasemele, 2019.a. võistlustulemuste järgi on meie tõuraamat maailma sporthobuste tõuraamatute hulgas Horsetelexi edetabeli järgi 25. kohal. Selleni on jõutud järgides põhimõtet, et tõug pole eesmärk, vaid abinõu paremate sportlike tulemuste saavutamiseks. Kiire arengu on kindlustanud süsteem, milles hobune läbib piirkondliku ülevaatuse, ülevaatuste finaali, noorhobuste tšempionaadi ja parimad ka maailma sporthobuste meistrivõistlused (kus parim tulemus on 6. koht 5-aastaste hobuste takistussõidus).
Teksti koostas Raigo Kollom