Lineaarse hindamise süsteemis võrreldakse mingi täku kõigi järglaste iga üksikut tunnust sama tunnuse keskmisega kogu tõus. Iga tunnuse kohta arvutatakse selle indeks, s.t. täku kõigi järglaste vastava tunnuse hinnangu ja tõu keskmise vastava tunnuse hinnangu suhe. See väljendatakse korrutatuna sajaga, nii et keskmine on 1,0 asemel 100, väärtused üle 100 näitavad erinevust keskmisest tunnuse parempoolsete väärtuste poole, väärtused alla 100 vasakpolsete väärtuste poole. See ei tähenda paremat või halvemat, vaid lihtsalt suunda keskmisest, näiteks ei eetsine ega taatsine esijalgade seis pole hea, aga eetsine on asetatud vasakule, taatsine paremale vastavas diagrammis.
Näidisena vaadake kahe väga erineva täku diagramme. Vasakul on trakeeni tõugu koolisõidutäkk GRIBALDI, paremal takkistussõidu KWPN täkk HEARTBREAKER. Paremini saate diagrammist aru, kui loete paralleelselt allpool esitatud eestikeelset tunnuste nimekirja. Kuna tunnuste nimetused on diagrammis hollandi keeles ja nummerdamata, jälgige nende rühmitumist ja järjekorda.
Nende kahe hobuse diagramme võrrelded torkab kõigepealt silma, et hüppeomaduste indeksid ja vastavad jooned diagrammis on täiesti vastupidise suunaga:
Heartbreakeril on nad kõik 91 või väiksemad, Gribaldil enamuses üle 109 (selja tehnika 108, nõtkus 108). See tähendab, nagu tunnuste nimekirja vaadates võite ise veenuda, et Heartbreaker on hüppeomaduste maksimaalne parandaja, Gribaldi aga halvendaja. Samas liikumise hinnanguid vaadates on need Gribaldil sammu pikkuse, traavi pikkuse, nõtkuse ja tasakaalu osas 91 või vähem, see tähendab paremad.Ka teiste sammu ja traavi omaduste osas on Gribaldi väga tugev parandaja, aga galoppi ta oma järglastel parandanud ei ole, on teinud lühemaks ja nõrgemaks, ainult tasakaal on natuke paranenud . Jalgade ehituses näeme, et Heartbreaker kipub andma rohkem eetsirandmesust, sirgeid tagajalgu, püstsõrgatsit, Gribaldi natuke taatsirandmesust, , kitsast kapja, ja mõlemad annavad jalgadele kuiva ehitust. Kehaehituses võib Heartbreakeri järglastel esineda rohkem ruutformaati, õlg on sageli väga längus ja laudjas väga luip. Gribaldi järglased paistavad silma hea pea-kaela liitumisega, pika lihaselise kaelaga, kõrge turjaga, aga õlg on püstisem, selg ja nimme on pehmevõitu, laudjas väga pikk. Gribaldi annab oma järglastele keskmiselt 2 cm suuremat turjakõrgust, kui on KWPN keskmine (165 cm), Heartbreaker aga keskmiselt 2,3 cm madalamat turjakõrgust. Üldisemad ja hinnangulisemad indeksid on diagrammide kohal: eksterjöör Gribaldi 107, Heartbreaker 113, liikumine Gribaldi 109, Heartbreaker 105, vabahüpped Gribaldi 85, Heartbreaker 116. Turjakõrguse (hoogtemaat) muutus on antud sentimeetrites.
Meie oludes ei ole selline täpne statistika veel võimalik, aga milliseid tunnuseid vaadelda, seda võime ikka õppida. Ja veelkord tuletab see hindamissüsteem meelde, et tunnused päranduvad üksikult ning paaride valikul tuleb, vähemalt mõlema vanema kõrge kvaliteedi puhul, jälgida üksikuid omadusi rohkem kui tervikut.
Kuna KWPN on meie aretuses kõige rohkem kasutatav välismaine komponent ja kõige arvukam importtõug ka spordis, siis on ehk huvitav vaadelda, mida leiame kuulsamate KWPN täkkude aretusväärtuse lineaarse hindamise diagrammides. Tuleb välja, et kõige rohkem annavad suurt kasvu CONTENDER ja INDORADO (+3,89 cm), meil rohkem kasutatutest BURGGRAAF (+2.99 cm), CARETINO (+2,88 cm), kasvu vähendavad eriti HOLLYWOOD (-3,93 cm), meil kasutatutest JULIO MARINER (-3,21 cm) ja HEARTBREAKER (-2,3 cm). Mõned täkud parandavad nii hüpet kui liikumist peaaegu maksimaalselt, sellised on või on olnud tuntumatest CARETINO, CHIN CHIN, LUPICOR, LUX, MANHATTAN, eriti paistavad kõigi hüppeomaduste maksimaalsete parandajatena silma veel MERMUS, ODERMUS, KOJAK, LARINO, traavi arendajana näib ületamatu JAZZ, kuigi sammus on palju harkvarbsust ja galopis nõrka äratõuget.Peale galopi annab kõigi liikumiste parimat kvaliteeti GRIBALDI, muidugi on kõigi liikumiste parandajad FLEMMINGH ja FLORENCIO, kuid esimese järglastel on jälle nõrk galopp, teisel ei peeta traavi ja galoppi küllalt jõulisteks. Huvitav, et hüppetäkkude edetabeli juhi DARCO järglased ei paista silma ühegi tunnusega ei ühele ega teisele poole äärmusesse, peale eriti suure hüppe võimsuse.
Mida üldse sellne diagramm hobuse kohta teada annab, on huvitav välja lugeda näiteks QUIDAM DE REVELI diagrammist , kui veel samal ajal vaadata tema pilti meie loo esimeses osas. Saame teada, et ta järglased on KWPN keskmisega võrreldes lühikesed, lühema ja horisontaalsema kaelaga, tugeva seljaga, lühema luipu laudjaga, kitsaste kapjadega, väga kuivade jalgadega, koondvarbsema ja lühema sammuga, lühema traaviga, suure ja tasakaalus galopiga, maksimaalselt on täkk parandanud kõiki hüppeomadusi, ainult ettevaatlikkust mitte eriti tugevalt.
KWPN lineaarses hindamises hinnatavate tunnuste nimekiri:
KEHAEHITUS
1. KEHA: kuju (ristkülik – ruut), keha pikkus on õlaluunukist tuhara tagumise punktini, kõrgus on turjakõrgus,
2. KEHA: suund (ülesmäge – allamäge), esiotsal hobust on raskem koondada ja juhtida, koolisõidus oleneb sellest harjutuse hinne, vanemates diagrammides see tunnus puudub
3. PEA-KAELA LIITUMINE (kerge – raske), kerge, liikuv liitumine on vajalik hea ratsme kontakti ja pehme suu tagamiseks, see oleneb nii kukla pikkusest kui lõuapärade laiusest
4. KAELA PIKKUS (pikk – lühike), hea pikkus tagab pehmes ratsmes käimise. Liiga pikk kael võimaldab ratsme vältimist, on teatud nõrkuse tunnus, liiga lühike teeb hobuse jäigaks liikumises ja juhtimisel.
5. KAELA ASETUS (vertikaalne – horisontaalne), see, võib hüppehobustel olla horisontaalsem, koolisõiduhobustel vertikaalsem.
6. KAELA LIHASTIK (raske – kõhetu), raske kaelaga hobune ei ole nõtke, liiga kõhetu kael ei võimalda koolisõidus vajalikku kaares kaela.
7. TURJA KÕRGUS (kõrge – madal), turja kõrgusest oleneb sadula asukoht. Liiga kõrge turi võib kergesti saada sadula tekitatud vigastusi .
8. ÕLA ASEND (längus – püstine), see on abaluu kalle ja ka sellest oleneb ratsaniku asukoht hobuse raskuskeskme suhtes. Püstise õla puhul on ratsaniku raskus rohkem esiotsal.
9. SELJAJOON (kumer – nõgus), selg peaks olema tugev, aga mitte jäik, nõtke, aga mitte nõrk.
10. NIMMEJOON (kumer – nõgus), sujuv, hea lihastikuga nimmejoon aitab hobusel kasutada oma selga igal liikumisel, Tugev nimmelihastik aitab avada tagaosa hüppe teises faasis.
11. LAUDJA KUJU (luip – horisontaalne), liiga luip laudjas vähendab tagaotsa liikuvust, raskendab õiget koondamist, eriti piaffeel ja passaazhil, liiga horisontaalne laudjas ei ole elastne.
12. LAUDJA PIKKUS (pikk – lühike), traditsioonilise kolmikjaotuse järgi peaks laudja pikkus olema 1/3 kere üldpikkusest.
13. ESIJALGADE SEIS (eetsine – taatsine), vastupidavaim on külgvaates sirge seis, koond- ja harkvarbalisust või koond- ja harkjalgsust hinnatakse sammu hinnetes.
14. TAGAJALGADE SEIS (saabeljas – sirge), seda väljendab kämbla ja sääre nurk, keskmiselt on see 150 kraadi, äärmused suurendavad liigesepindade ja sidemete-kõõluste koormust.
15. SÕRGATSITE SEIS (pehme – püstine), liiga pikk ja pehme sõrgats ei pea kaua vastu, liiga lühike ja püstine loob jäikuse liikumisel ning suurendab õlgade koormust.
16. KABJA KUJU (lai – kitsas), kabjad peavad olema ühesugused ja hästi arenenud.
17. PÄKA KÕRGUS (kõrge – madal), päkast oleneb kabja ja sõrgatsi nurk.
18. JALGADE KVALITEET (kuiv – kore), see näitab ka hobuse üldist kvaliteeti ja tervist
19. JALGADE TUGEVUS (tugev – õrn), vaja on tugevaid luid ja kõõluseid, aga liiga tugeva luustikuga kaasneb vähene elastsus.
LIIKUMINE
20. SAMMU PIKKUS (pikk – lühike), liiga pikk samm võib raskendada koondamist ja olla liiga esiotsal, lühike samm on igal juhul halb ja ebamugav ratsanikule.
21. SAMMU KORREKTSUS (koondvarbsus – harkvarbsus), vaadatakse kabja pöördumist sõrgatsiliigesest.
22. TRAAVI PIKKUS (pikk – lühike)
23. TRAAVI ELASTSUS (elastne – jäik)
24. TRAAVI IMPULSS (tugev – nõrk), tagajalgade tõukejõu mõõt
25. TRAAVI TASAKAAL (kandev – edasitõukav, lükkav)
26. GALOPISAMMU PIKKUS (pikk – lühike)
27. GALOPI IMPULSS (tugev – nõrk)
28. GALOPI TASAKAAL (kandev – lükkav)
HÜPE
29. ÄRATÕUKE SUUND (üles – edasi), vaadatakse, kuivõrd suudab hobune panna oma turja liikuma üles
30. ÄRATÕUKE KIIRUS (kiire – aeglane), loeb aeg jalgade maandumisest enne hüpet kuni lahkumiseni maast.
31. ESIJALGADE TEHNIKA (kõverdatud – sirutatud), kuivõrd on kõverdatud kõik esijalgade liigesed
32. SELJA TEHNIKA (kumer – nõgus), kuidas kael ja selg järgivad hüppe trajektoori samas kaares
33. TAGAOTSA TEHNIKA (avatud – kinnine), avamisliigutuse võime hüppe teises faasis
34. VÕIMSUS (suur – väike), hobuse võime jõuliselt tõusta ja samas teha küllalt pikk hüpe, s.t. loeb hüppe suurus
35. ELASTSUS (nõtke – jäik), kogu keha elastsus hüppe ajal, kaasa arvatud maandumine
36. ETTEVAATLIKKUS (ettevaatlik – hooletu), loomulik võime ja tahe mitte teha vigu