Fotol BIS PEYTON V, koolisõidu testiratsaniku Dina Ellermanniga.
Päev algas eksterjööri ja jalgade hindamisega kõval pinnal. Kristi – Liis Koppel ja Astra Nilk vaatasid üle need täkud, keda aretuskomsjon ei olnud seni veel ilma sadulata näinud – Zinidi Gasell, Chiron K ja Castlion van de Groenhoeve. Teised osalejad mõõdeti ja vaadati üle nende tervislik seisund. Viimasel hetkel toimus hindekomisjonis väike muutus, Gunnar Klettenbergi, kellel ei olnud võimalik isiklikel põhjustel tulla asendas Hanno Ellermann. Suur tänu talle, et leidis võimaluse lühikese etteteatamise juures liituda. Olles korduvalt ise olnud täkkude testija kiitis ta väga Ivo Otsa tööd testiratsanikuna – Ivo esitas igat täkku täpselt sellisena nagu nad olid, hobust segamata, ennast kehtestamata. See annab kõigile – nii komisjonile kui aretajatele – võimaluse näha täkke nii nagu nad naturaalselt on. Kogenud koolisõidu testratsanik Dina Ellermann oskab oma tööd. Ta kontrollis aega viitmata kas hobused hakkavad kohe sääre ees liikuma ja ennast kandma. Nii mõnegi täku puhul muutus pilt kardinaalselt kui täkud hakkasid aktiivselt tagant tõugates läbi keha ja üle selja liikuma ning ratsmekontakti otsima.
Hindamisest
Kohtunike hinnetelehed olid sel aastal pisut täiendatud- tavapärasele TÜÜP-KEHAEHITUS-JALAD, SAMM-TRAAV-GALOPP, HÜPPEVÕIMSUS ja HÜPPETEHNIKA omadustele lisaks oli hindelehel ÄRATÕUKE KIIRUS HÜPPEL ja üldhinnete juures TASAKAAL, RATSASTATAVUS, PERSPEKTIIV TIPPSPORDIS. Täkkude tunnustamisel on hinnetest olulisemad kommentaarid ja veelgi olulisem iga kohtuniku lõplik otsus – tunnustatud/mittetunnustatud. Sellepärast ei avalda me kõikide kohtunike hindeid ega koondprotokolli kuid see koostatakse ja täkuomanikel (ka neil kes ei saanud tunnustust ) on võimalik oma täku kohta hinded ning kirjeldused saada.
Kui hindekomisjon (Kollom, Kangur, Kubre, Ellermann, Viiard, Koppel, Nilk) ja aretuskomisjon olid oma vaidlused maha pidanud siis liitusid võõrratsanikud ja nende sõna sai otsustavaks. Sporthobuste aretus liigub üha enam selles suunas, et hobuse seljas peab olema “hea olla”. On ju tänapäeval juba pea kõik sporthobused väga heade põlvemistega ja võimekad, nüüd võib tõepoolest hakata rääkima hobuste hüppeintelligentsist. Kui on valida kahe võrdselt võimeka hobuse vahel siis valib ratsanik kindasti selle, kes n.ö. pool tööd ise ära teeb, kes ise läheb takistusele, ise tahab hüpata, teeb ise sammugi parajaks. Ivo Ots nimetas kolme täkku, kellele seljas tal selline tunne oli – need olid Peyton V, Chiron K ja Carpo.
Tunnustuse said…
Kui aastaid on kaheldud kas 3 a. täkkude testimine sadulas on ikka mõttekas, kas neid on võimalik piisavalt ettevalmistada siis 2021 a. test tõestas, et on.
Ainus täkk, kellele täiesti üksmeelselt anti kaheaastane paaritusluba ja ühtlasi tunnistati päeva parimaks oli 3 -aastane täkk PEYTON V (ESH, sündinud 2018-04-22, isa A PIKACHU DE MUZE, ema VERONA V, emaisa VERDI, kasvataja ja omanik Peeter Viiard). Teda kirjeldati kui veidi liiga kompaktset aga ea kohta väga hästi arenenud täkku, kellel võiks olla pisut parem pea-kaela liitumine. Liikumistel oli elastsust ja tõuget, tagajalad võiks kannaliigestest pisut rohkem kõverdada. Hüpetel tegi ta väga head koostööd ratsanikuga ja näitas mõned väga head hüpped, hobuses nähti GP potensiaali. Mõlema võõrratsaniku kommentaare kõikide täkkude kohta saate vaadata meie otseülekandest: https://youtu.be/kOUHBGOlHJI
Teine 3-aastane täkk, kes sai 2-aastase paaritusloa oli LANGET (läti hobune, sündinud 2018-04-12, isa LESTON, ema AGNE, emaisa ABKE, kasvatatud Lätis, omanik Kadri Kazlauskas). Selle täku puhul kiideti Vao tallides Piret Ervaldi poolt tehtud head ettevalmistust. Ea kohta hästi arenenud ja korrektse kehaehituse ning jalgadega täkk veenis komisjoni pigem oma hüpete ühtluse ja kindlusega kui millegi väga võimsa ja erilisega.
4-aastastest täkkudest anti paaritusluba 2- aastaks täkule CHIRON K (ESH, sündinud 2017-05-08, isa Cahir N, ema IRKENESS, emaisa CANABIS Z, kasvataja ja omanik Mihkel Kangur). Kerget tüüpi ja kompaktne, suure galopiga väike hobune – nii iseloomustati täkku, kelle jaoks süsteemi vahe lausa laiemaks tõsteti.
Teine 4-aastane täkk, kes sai kaheaastase paaritusloa oli MIRACLE (KWPN, sündinud 2017-05-12, isa GRANDORADO TN, ema BEAUTIFUL LADY, emaisa VOLTAIRE, kasvatatud Hollandis, omanik Matrix Puit As). See võimsalt arenenud täkk, näitas jätkuvalt väga häid liikumisi – traavil ja galopil oli hea esijalgade randmetõste, ent kuna täkk oli sõidetud pisut ratsme taha ja ei töötanud läbi selja siis jäi liikumiste ideaalist puudu õlavabadus ning tagaotsa töö oleks võinud olla aktiivsem. See on õige ratsastusega parandatav. Hüpped oli erinevad ja ebaühtlased, täkk ei kandnud ratsanikku balansis. Ei suutnud ega tahtnud lühendada viimast sammu enne hüpet, seda imselt osaliselt ka oma suurte liikumiste tõttu. Neil põhjustel annab ESHKS soovituse kasutada seda täkku pigem koolisõidutäkuna.
Vanematest täkkudest sai üheks aastaks paaritusloa täkk CARPO (oldenburg, s. 2016 – 02 – 28, isa Corall, ema Aregona, emaisa Argentinus, aretatud Lätis, omanik Riina Säälik) Komisjon kirjeldas teda kui pisut lühikeste joontega hobust kellel võiks olla rohkem arenenud täkutüüp. Hüpetel ja liikumistel tegi ta väga kindlalt ja ühtlaselt oma töö ära, aga kõiges mis ta tegi võiks olla rohkem aktiivsust ja “sära”. See täkk oli just hea näide sellest, kui tähtis on võõrratsaniku roll täkkude testimisel – kui komisjon oli pisut kahtleval seisukohal siis Ivo Otsa kommentaarid kallutasid otsuse positiivseks. Carpol tuleb nüüd ennast tõestada nii järglaste kvaliteedi (keda tal on tänase seisuga andmebaasi kantud 6 tk) kui ka oma sporditulemustega.
Eluaegse tunnustuse sai 17 aastane KWPN täkk ZINIDI GASELL (KWPN, sündinud 2004, isa E.H. Gribaldi, ema Gaselle, emaisa Wisconsin, kasvatatud Hollandis, omanik EP Sporthorses OÜ.) Täkul on ette näidata tulemused GP tasemel. Täku päevadel esines ta vigastuse tõttu ainult käe kõrval, hinnatud sai tema eksterjöör ja jalad. Täkk esitas head närvisüsteemi ja hea üleastumisega elastset sammu. Selle täku aretuses kasutamisel tasub märaomanikel tähelepanu pöörata sellele, et täkul on kerge koondvarbsus ning ahaskabjad ja pisut nõgus ülajoon, mis võib olla tingitud muidugi ka vanusest.
Tunnustatud täkud esinemas
Samuti õnnestus aretuskomisjonil esmakordselt ülevaadata juba tunnustatud täkk CASTILION VAN GROENHOEVE (SBS, 2008, kasvataja Bruno Pieters. I. Castelino van de Helle, e. Pomme D’api van’t Polderland, ei. Darco) – täkk sai eksterjööri ja jalgade eest hindeks 8 ning näitas samuti rahulikku närvisüsteemi ning head alluvust. Täku esindaja Kristiina Pähn kirjeldas teda kui väga koostööaldist hobust, kellega saab ratsanik kiiresti kontakti ja kes paneb kõik ratsanikud õigesti istuma. Täku seljas käis ka koolisõidu testiratsanik ning tema nõustus täielikult täku esindaja kommentaaridega.
Kristiina Pähn oli esinemiseks toonud ka tunnustatud ponitäku CIAN CRT (ERP, s. 2017, i. Comme il Faut, e. Dakota Du Ham, ei. Ulk D Ete, kasv. ja om. Cärrot OÜ), kelle hüppeoskusi demonstreeris testiratsanik Ivo Ots. „Poni nagu hobune“ ütles Ivo veel CIANI seljas istudes. Ta tõdes, et poni tegi head koostööd, mis on eriti oluline ratsaponide aretuses, sest on ju ratsanikud peamiselt lapsed ja noored. Selline juba tunnustatud täkkude esitamine on väga tervitatav ja jätkuvalt loodame, et täkkude päev muutub ajapikku üha enam aretuspäevaks, kus esitletakse lisaks täkkudele ka nende järglasi.
Tänusõnad
On meeldivaks kombeks saanud, et sündmuste korraldamisel saame südamest tänada pererahvast – seekord Tähtvere talli meeskonda eesotsas Linda Randpere ja Maris Kartauga, kes sündmuse ettevalmistamisel igati abiks olid, täname ka noorperemehi ja – naist, kes vanemate Andrese ja Kristiina äraolekul on täiesti võimelised suurt ratsakompleksi majandama. Ükski sündmus ei suju vabatahtlike abiliseteta – suure kiituse osaliseks on saanud kommentaator Kaia Lass ning mitmete aastate tubli töö eest pälvis aasta vabatahtliku tiitli meie sündmuste stjuuard Olga Vinokurova!
ESHKS eesmärk täkkude tunnustamisel on anda aretajatele täkkude kohta võimalikult palju informatsiooni, välistada aretusest need täkud, kellel on otsesed puudused või need kelle puhul ei leita midagi positiivset, millega ta võiks aretusse panustada. Lõpliku aretusotsuse peab tegema ikkagi aretaja ise. Tuleb mõelda läbi kas soovitakse saada väga eriline tulemus või minnagi välja keskpärase aga kindla peale. Jääb igaühe enda otsustada millist valikut talle pakkus tänavune Täkkude päev, ESHKS loodab aga ikka ja endiselt näha erilisi hobuseid.
Kokkuvõtte koostas Liis Ira