Portugal võttis WBFSH 30. juubelit tähistavale peaassambleele kogunenud maailma sporthobuste tõuraamatute delegaadid soojalt vastu. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes – võõrustajad olid kokku pannud meeldejääva kultuuriprogrammi ja hoolitsesid oma külaliste eest igal sammul, sümboliseerib ju Portugali rahvuslind siniharkaski head suhtlusoskust.
Hobuste heaolu
Nagu ikka algas assamblee töises meeleolus. Palju polnud kahe aastaga muutunud, esimeseks ja kõige põletavamaks teemaks on endiselt hobuste heaolu ja meie tegevusala sotsiaalse litsentsi säilitamine. Sektor on ärevil, sest viimased aastad ei ole olnud lihtsad – WBFSH liikmestõuraamatutes registreeritud varssade arv on vähenenud 20 % mitmetel põhjustel nii sektori siseselt – hobuste pidamisega seotud kulude suurenemine kõikjal maailmas, samas hobuste hinnad on kukkunud, eriti keskpäraste hobuste hinnad, palju kahju on teinud hobuste väärkohtlemise süüdistused ja turule on toodetud rohkem hobuseid kui tegelikult vaja – nn overbreeding aga ka väljaspoolt sektorit tuleva surve mõjul – WBFSH poolt tellitud küsitluste tulemustel on selgunud, et 20 % üldsusest ei toeta üldse ratsasporti ja sporthobuste aretust, 40 % toetab ainult juhul kui on tagatud täielik hobuste heaolu. Kui meile ala siseselt tundub, et ohtu pole – me oleme suur ja tugev majandusharu siis lähiajaloost on küllaga näiteid aladest kus on sama arvatud kuid mis on siiski üldsuse survel oma tegevuse lõpetanud – näiteks steeplechase, hurtade võidujooksud, pullivõitlus jne. Huvitav on ka see, et rohkem inimesi meie ala siseselt ( ligi 80 %) kui väljastpool ( 52 %) leiab, et hobuste heaolu standardeid annaks kõvasti parendama.
Sarnaselt FEI – ga on nüüd ka WBFSH sõnastanud aretushobuste heaolu definitsiooni. Selleks on: „WBFSH on pühendunud aretuses osalevate ja aretuse käigus toodetud hobuste heaolu tagamisele, järgides eetilisi, tõenduspõhiseid ja vastutustundlikke aretustavasid, mis tagavad hobustele hea elu.“
Vastavasisulise ettekande tegi Jane Williams (Hartpury ülikool)
Eostamine. Aretaja vastutab märade heaolu eest. Siin toodi esile retsipientide heaolu – on täheldatud, et neid kasutatakse justkui inkubaatoreid, omanikuta hobuseid, kes käivad käest kätte. Modernsete reproduktsioonitehnikate (OPU/ICSI) kasutamine ja mõju hobustele (eriti märadele)- on kahtluseid, et esiteks on need protseduurid märadele ebameeldivad, teiseks võivad ohustada sporthobuste geneetilist mitmekesisust. Täkkude elukvaliteet – eraklikkus, võimetus tagada sugutäkkudele loomulikku elukeskkonda jne
Noorhobused. Väga oluline eluperiood – õige võõrutamine, võimalus kasvada karjas, õige toitumine – piisavalt koresööta, see kõik annab aluse hobuse heale psüühikale. Lihtne valem on FFF – friends/freedom/forage (sõbrad/ vabadus/koresööt). Aretaja vastutab noorhobuste tervise eest – peab tagama oma aretuses hobuste pika kasutusea ja hea tervise – mitte ainult füüsilise vaid ka vaimse tervise ! Aretaja vastutab selle eest, et hobune spordis vastu peaks.
Elu lõpp. Aretaja vastutab aretushobuste eest surmani. Aretushobuse elu lõpp on osa äritegevusest mis peab olema samuti läbi mõeldud. Eutaneerimine on lahendus, kuid hobuste heaolust lähtuvalt ei soosi üldsus seda kui see muutub massiliseks (alternatiiviks pakuti aretusmärade pansionaate) Iga aretusotsus peab olema läbimõeldud, et vältida turgude üle külvamist, mis on lõpuks kogu majandusharule kahjuks. Kokkuvõtvalt – igas tegevuses tuleks asju vaadata hobuse perspektiivist. Näiteks – 3×3 boksis valge saepuru sees üksinduses olev tekitatud hobune võib tunduda väga hästi hoitud, kuid tegelikult see ei ole see mida hobune vajab. Sooritusvõimele keskendunud dieedid – ei ole see mida hobune vajab (vaid piiramatu ligipääs heinale).
Räägiti ka sellest kuidas parandada suhtlust meie tegevusala ja üldsuse vahel. Iga aretaja saab kaasa lüüa, koolitades ja tutvustades meie tegevusala – sest kedagi ei huvita, et sa teed asju õigesti kui nad ei tea mis on õige. Täielik läbipaistvus – s.t. kes tahes peab võima mis tahes hetkel siseneda teie ettevõttesse ja te peate olema valmis tutvustama ja näitama kõike millega te tegelete. Väga hoolega tuleb ka valida töötajaid kes jagavad teie väärtusi ja soovi tagada hobustele hea elu. Iga ettevõte peab leidma vahendid meedikajastusteks – iga negatiivse meediakajastuse peale peaks aretajatelt tuleb 10 positiivset.
Modernsed biotehnoloogiad hobuste aretuses
Kuna OPU/ICSI teema on viimastel aastatel teravalt üleval siis oli WBFSH viinud läbi vastavasisulise küsitluse (liikmestõuraamatute vahel). Selle kandis ette Berengere Lacroix Selle Francais tõuraamatust. 79% tõuraamatutest vastas, et tunnevad muret kuidas OPU/ICSI hakkavad mõjutama aretuses geneetikat, eetikat ja majanduslikku poolt, 2 % leidis, et mõju ei ole. 69 % kas juba salvestavad või plaanivad hakata salvestama infot nende tehnikate tagajärjel sündinud varssade kohta ning ligi 50 % leidis, et tehnikate kasutamine peaks olema limiteeritud sest inbreeding´u suurenemine sporthobuste aretuses võib viia probleemideni nagu tiinuste enneaegne katkemine, sperma kvaliteedi langus ning mitmesuguste haiguste tekkeni nagu seda näiteks on WFFS (warmblood fragile foal syndrome). Hetkel on probleemiks see, et antud tehnikate kasutamine (OPU /ICSI) ei ole kestnud piisavalt kaua, et oleks võimalik teostada uuringuid, koguda statistikat ja sellest järeldusi teha. Selleks, et kiirelt tõenduspõhiselt olukorda kaardistada, pannakse tõuraamatutele kohustus registreerida selliste tehnikate kasutamine (võimalikult kiirelt aga ilmselgelt võtab EU – s kõik aega). Näiteks meie PRIA andmebaas hakkas võimaldama embrüosiirdamise registreerimist alles paar aastat tagasi. Kokkuvõtvalt – küsimused kuidas need protseduurid mõjutavad märade ja nende protseduuride tegemise tagajärjel sündinud varssade tervist on teravalt üleval. Üks on selge, et kõike tuleb vaadata hobuse kui indiviidi heaolu seisukohast ja kui ilmneb vastuolu siis tuleb peatuda. Teema oli väga kuum ja poliitiline ning WBFSH peab otsuste vastuvõtmisel toetuma kindlatele tõenditele.
Tullis Matson ettevõttest Stallion AI Services https://www.stallionai.co.uk/ oli väga šarmantne esineja ning tegi ettekande hobuste kunstliku seemendamise ajaloost ning sellest kuidas kaasaegne tehnoloogia suudab kaitsta geneetilist ja bioloogilist mitmekesisust. Paradoksaalne on see, et need tehnikad mis võivad olla modernse sporthobuste aretusele ohuks päästavad samas väljasuremisohus liike. Ei ole halba ilma heata.
Dr Klaus Miesner esitles veel ühe WBFSH poolt tellitud uuringu tulemusi. Nimelt oli pöördusid mitme Skandinaavia riigi ratsaliidu esindajad WBFSH poole kirjaga kus avaldasid muret, et noorhobuste MM –id panevad noortele hobustele liiga suure treeningsurve, mis pärsib nende edasist saavutusvõimet. Kirjale vastamiseks teostati uuring – selleks võeti vaatluse alla kolme olümpiala (TS; KS; KV) noorhobuste MM – i finaali jõudnud parimad 20 hobust aastatel 2012-2022 ja nende edasine karjäär. Uuringu tulemusel selgus, et kõrgemal tasemel võistles edasi ca 73 % nendest 1300 uuringus osalenud hobustest. Millest selline mure Skandinaavias jäi pisut arusaamatuks aga samas tore, et säärane uuring siiski teostati.
Portugali hobukultuur
Pärast kahte pingelist päeva loengusaalis tutvustati delegaatidele ka kohalikku hobukultuuri, mille keskmeks on muidugi Lusitano hobune. Aga tõuraamatuid on Portugalis muidugi rohkem https://apcrs.pt/en/breeds/ Üks kõige uuem nendest – Luso-warmblood sai ka pidulikult WBFSH täisliikme staatuse. Külastasime Lissabonis asuvat Portugali ratsakunsti kooli https://www.parquesdesintra.pt/pt/parques-monumentos/escola-portuguesa-de-arte-equestre/mis on üks „suurest nelikust“ ehk siiani eksisteerivast neljast klassikalise ratsakunsti koolist. Erinevalt kolmest ülejäänust kus tegevused on toimunud katkematult sadu aastaid taastati Portugali ratsakunsti kool 1990 –ndatel aastatel pärast pikka pausi. Ratsakoolis treenivad ainult täkud. Algselt on Lusitano hobune olnud kasutusel pullivõitlustel. Selle tõttu peetakse aretuses kõige olulisemaks julgust ja selget pead. Mitmed avaldasid imestust kuidas täkud rahulikult teineteise kõrval seisid. 
Ma istusin ühe õhtusöögi ajal peatreeneri kõrval ning tundsin huvi kuidas neil õnnestus pärast pikka pausi leida info treeningmeetoditest. Vastuseks sain, et raamatutest. Portugali kuningakoja raamatukogus on kuuldavasti lausa eraldi saal hobuste aretuse, pidamise ja treenimise alastest vanadest raamatutest. Selle peale läks lauas lahti elab keskustelu lugemise ja hobuinimeste hariduse teemal. Üks treener rääkis lõbusa loo kuidas suurel võistlusel olles märkas ta talli vahel raamatut lugevat Kevin Staut´i, tegi temast pildi ja saatis oma õpilastele lisades, et „kui maailma parimateks ratsutajateks tahate saada siis lugege raamatuid“. Eesti sporthobuse ajalugu tutvustav raamat igatahes jõudis WBFSH presidendi Jan Pederseni kätte ja sellega oleme andunud oma väikese panuse maailma sporthobuste ajalugu säilitavasse kirjandusse.