Reedel toimus Tartus Ratsaspordi foorum kus oli näha osalemas ka mitmeid sporthobuste kasvatajaid. Foorum oli üles ehitatud paneeldiskussioonidele ja põhiliseks teemaks muidugi see kuidas ratsasporti edasi viia.
Lühikese aga see eest sisukaima etteaste tegi soomlane Tom Gordin, kes on tuntud Helsinki Horseshow ellukutsujana ja kauaaegse korraldajana. Kui paneelides osalenud tippsportlased arvasid, et nii ERL kui ratsutamise toetajad võiks rohkem keskenduda just tippspordi arendamisele ja sellele “kaasa aitamisele” siis Gordin rõhutas kui oluline on tänapäeval sotsiaalse litsentsi säilitamiseks luua hobuinimestest võimalikult laialiulatuv võrgustik – piltlikult öeldes nii, et kõik tunneks kedagi kellel on hobune või kes tegeleb ratsutamisega. Seda selleks, et võimalikult suur osa ühiskonnast oleks kaudseltki ratsamaailma kaasatud ja ei mõistaks seda tegevust e. hobuste ekspluateerimist hukka.
Veel kõneles ta võistluste struktureerimisest – võistlused võiks ka rahvuslikul tasemel olla jagatud erineva taseme võistlusteks nii nagu nad on rahvusvahelisel tasemel (tärnide süsteem). Näiteks “sotsiaalse taseme” (harrastajad, amatöörid) võistlustel võiks korraldusliku poole pealt olla suurem rõhk publiku meelitamisel ja meelelahutusel ning tippspordi tasemel peaks rõhk olema tipp spordil ja sellega kaasneval. Siin võib näiteks tuua selle, et põhisõidud ehk kõrgema taseme klassid toimuksid parimal ajal e. “prime time”´l jne. Nagu tõdesid paneelis ka meie ratsasportlased siis kõrgema tasemega võistlusi on nii Soomes kui Eestis väga vähe. Lõhe aasta tippsündmuse Tallinn (või Helsinki) Horseshow taseme ja tavapäraste kalenderplaani võistlustele taseme vahel on väga suur – tükk tühja maad. Tuleks luua struktureeritud võistluste süsteem – nimetagem seda “tee Tallinnasse” (või Helsinkisse). ESHKS omalt poolt on püüdnud noortele hobustele sellist teed ka sillutada- alustades noorhobuste sarjadest, minnes edasi tiitlivõistluse tasemele Noorhobuste tšempionaadi näol ja sealt edasi Tallinn Horse Show´le – rahvusvahelisele areenile. Parandamist vajaks veel tšempionaadi päevakava selliselt, et noorhobuste sõidud toimuksid päeva parimal ajal ja järjest – selleks, et just nendele klassidele orienteeritud publik – sportlased, ostjad, vahendajad jne leiaksid aja vaatama tulla, sest avatud klasside hobused neid tavaliselt ei huvita.
Juttu tuli ka sellest, et kõige olulisem isik tippspordis on treener ja väga oluline on meeskonnatöö. Gordin soovitas mõelda välja kuidas tõhusamalt kasutada vanameistrite ratsaspordialaseid teadmisi ja oskusi järgmise põlve tippsportlaste treenimisel – ehk siis kuidas luua mentorsüsteem. Sama paralleeli võiks tuua ka sporthobuste kasvatuse kohta. Kuidas võiks meie oma vanema generatsiooni aretajate teadmisi talletada ja edasi anda tulevastele põlvedele.
Kui varem sai ratsaspordi taandarengu põhjuseks tuua infrastruktuuri puudumist siis nüüd tõdeti, et maneeže kus talvel võistlusi korraldada on ju tegelikult nii erasektoris kui ka riigi abiga ohtralt juurde tekkinud. Ka erinevaid ideid ja projekte on, kuid millest jääb puudu on järgmise generatsiooni initsiatiiv. Raigo Kollom julges taas välja öelda selle mida paljud mõtlevad – Tori keskus tuleks koostöös aktiivsemalt tööle panna ja tippspordi edendamiseks paremini ära kasutada.
Aga mis kõige rohkem meelde jäi ja ajendas ka seda kokkuvõtet kirjutama, et seda sõnumit kõigile sporthobustekasvatajatele edastada, oli see, et foorumit kokkuvõtvas lõpukõnes sõnas Marti Hääl, et üks asi on kindel – Eestis kasvatatakse tipptasemel sporthobuseid ja see millise kvaliteedini ollakse 25 aastaga jõutud on fenomenaalne!