Fotol BIS, Takistussõidu Lootus ja parim 3-a. täkk Chicago Rouge.
See, et ESHKS 2021. a. ülevaatuste finaali väliskohtunik Bernard Le Courtois tegi oma ca 5000 jälgijaga facebooki seinal väga positiivse postituse meie sündmuse kohta, tänu millele nii mitmed sporthobuse kasvatajad üle Euroopa said teada, et on olemas maa nagu Eesti, kus aretatakse sporthobuseid ja kolm nendest käis tänavu olümpial on vast kogu finaali suurim õnnestumine. Palju näinud ja kogenud Bernard on rahvusvaheliselt tunnustatud kohtunik nagu enne teda on olnud DeSmet, Schulpen, Berglund. Erineb ta eelnimetatutest v.o. sellepoolest, et on ise ka väga menukas kasvataja, kasvanduse ning sugutäkkude omanik ja tootja. Tänu oma suurele kogemusele ei tunne ta mitte ainult hobuseid vaid adus laupäeva õhtusel koosviibimisel toimunud küsimuste ja vastuste vooru käigus meie kasvatajate suurt huvi hüppe tähtsustamise vastu. Selle info põhjal tegi ta ka pühapäeval oma klassivõitjate valikud. Südantrahustav on meenutada, et meie oma spetsialistidest koosnev komisjon jõudis aasta varem väga sarnase tulemuseni – parim 2-aastane mära 2020 oli sel aastal parim 3-aastane ja 3 -aastaste täkkude võitja oli eelmisel aastal II kohal.
Jalgadest
Igal kord kui meie finaali väisab klassikaline kohtunik tekitab palju poleemikat jalgade hindamine. Meie oma komisjon hindab jalgu leebemalt, et spordiomadustelt head hobused finaalist eemale ei jääks. Sellepärast tabab mitmeid kasvatajaid šokk, kui finaalikohtunik jalgadele kriitikat teeb. Jalavead ei pruugi hea õnne korral takistada nendel hobustel kunagi maailmameistriks tulemast aga aretuslikust seisukohast on väga oluline teada oma hobuse (olgu see siis mära või täkk) nõrkusi ja tugevusi. Ainult siis on võimalik edukas aretustöö. Bernard selgitas laupäeva õhtul esimese asjana, et aretuses ega spordis ei ole kohta nõrkade jalgadega hobusel. Huvitav oli, et teda ei härinud mitte nii väga jalgade ehituse vead kui võrd just nõrgad jalad – eriti nõrgad sõrgatsid – harkvarbsus, koondvarbsus jne. mis muudabki sõrgatsi nõrgaks. Kurvastamise ja solvumise asemel peaks kasvatajad hindama sellise taseme spetsialistilt saadavat tagasisidet mis aitab teha aretuses parimat paaridevalikut – vältida kahe sarnase veaga hobuse ristamist.
Kel huvi vaadata millised on head esijalad siis 3-a. ruun Karakannan ja 2- a. täkk Kichirou Dancer said kõrgeima esijalgade hinde – 8.5.
Aretusest
Kui aga rääkida aretusest globaalsemas võtmes, siis vihjas kohtunik õhtusel koosviibimisel, et tänapäeva sporthobusearetus võib liikuda katastroofi suunas – kasutatakse ainult samu täkuliine ja tänu veterinaaria arengule üha enam ka samu märasid, sest aretus on muutunud kommertslikumaks kui kunagi varem ja ainult teatud nimed müüvad. Sellise „line breedingu“ tulemusena hakkab ahenema geneetiline varamu ja kaasnevad näiteks terviseprobleemid. Head lahendust probleemile ei oska veel keegi k.a. tema ise pakkuda. Ettenägelikumad aretajad vaatavad kogu maailmas ringi uue (või väga vana) vere järele. Näiteks tõi Bernard täku Stakkato (kelle järglane finaaliski esines), kelle põlvnemises on vanad hannoveri liinid mida SF aretuses ei ole palju kasutatud ja seetõttu pakub talle huvi. Ta ütles meie hilisemas vestluses, et tuli lootuses siit midagi põnevat avastada ja on võib olla pisut pettunud, et meie hobuste põlvnemised on sama „rahvusvahelised“ kui mujal Euroopas. Selle teema valguses on v.o huvitav välja tuua, et kahe ringi võtjad pärinevad siiski meie oma kohalikest märaliinidest – tori Iduna perekond, tori Falje perekond. Oma klassides oli veel edukad Kentucky HD kes põlvneb trakeeni märaperekonnast Palmira ja 3-aastane mära Celine põlvneb meil Niitvälja kasvanduses palju kasutatud Ernessa nimelisest trakeeni märaperekonnast.
Esitlusest
Üldiselt jäi kohtunik korralduse ja platsimeeskonna tööga igati rahule. Kui küsisin mida võiks paremini teha siis mainis ta, et hobuseid ei osata kohati esitleda. Kõik kes soovivad selles osas areneda siis vaadake kataloogist hobuse nr 19 fotot. Hobust nii foto jaoks kui kohtuniku ette seisma pannes peavad vaataja poolne esijalg ja sellest diagonaalne tagajalg asetsema ees pool. Hobuse pea peab olema püsti, näitamaks rühti, esitleda tuleks kahe ratsmega millega on võimalik kael hoida otse. Esitleja seisab hobuse ees.
Võitjatest
Protokollid leiate siit:
Parimaks 3-a. märaks valiti KARYA, isa Karajan, ema Lordana, kasvatatud Saksamaal, omanik Margo Normann ja Pepko OÜ. Mära kogus tulemuseks juba traditsioonilise 81,5 p. Ühtlasi pärjati ta kõrgeimate liikumishinnete tõttu Koolisõidu Lootuse tiitliga
3-a. täkkude klassi võitis kohtuniku otsusel CHICAGO ROUGE, isa Cahir N, ema Sri Lanka Rouge, kasvataja ja omanik Liis Ira, punktisumma 83,5, samuti oli tal kõrgeim hüppehinnete keskmine (8,83), seetõttu pärjati ta ka Takistussõidu Lootuse tiitliga. Kõrgeimad liikumishinded 3-a. täkkude klassis sai WHINSTON R (8,67), kes pälvis ühtlasi Publiku Lemmiku tiitli.
Best in Show tiitli andmiseks valis kohtunik 2 ja 3-aastaste täkkude võitjate vahel. Sel korral läks tiitel 3-aastasele täkule Chicago Rouge.
Palju õnne kõikidele osalejatele ja kasvatajatele, kes oma noored hobused finaali tõid. Me kõik oleme taas kogemuse võrra rikkamad!