ESH sugutäkkude röntgenuuringutest

Mitmeid aastaid on ESHKS juhatuses käinud arutelud selle ümber millised terviseuuringud peaksid ESH tõuraamatus tunnustatud täkkudel teostatud olema. Ilmselt on enamusele sporthobuste kasvatajatele teada, et peaaegu kõigis prestiižsemates Euroopa sporthobuste tõuraamatutes nõutakse sugutäkkude tunnustamisel pärilike luuliste haiguste edasikandumise vältimiseks röntgenoloogilisi uuringud. Nõuded positiivse vastuse saamiseks on erinevad – leebetest kuni karmideni. Ühel ESHKS üldkoosolekul seminari pidanud KWPN endine hindekomisjoni liige Nico Schlupen ültes, et meie õnn on olla noor ja väike tõuraamat, mis saab teiste vigadest õppida ja neid vältida. Vigade vältimiseks ja oma röntgenuuringute süsteemi käima lükkamiseks olemegi võimalusel uurinud teiste tõuraamatute spetsialistidelt, mis on nende tõuraamatu sugutäkkude röntgenpiltide hindamise juures positiivsed ja negatiivsed pooled.
Selle teadmisepagasiga oleme kokkupannud üsna liberaalse süsteemi, mis annab aretajale ülevaate millisel määral esineb täkul pärilikke luulisi muutusi, mida ta võib (aga ei pruugi) oma järglastele edasi anda.

Kuidas röntgenite esitamine toimub.
Praktikas esitab täkuomanik ESHKS – le röntenpildid (mis võivad olla teostatud üks kõik millise teenusepakkuja poolt) e-posti teel. Soovitav on esitada röntgenpildid juba enne võõrratsaniku testi-siis hakkab positiivse võõrratsanikutesti tulemuse puhul paaritusluba kohe kehtima (aga ei ole keelatud esineda enne testil ja alles positiivse testitulemuse puhul teha ja esitada röntgenpildid).
Röntgenoloogiline ülevaatus nõuab minimaalselt 12 pilti, piltidel peab olema kuvatud hobuse kiibinumber:
• esijalgade eest-taha (oxspring vaade navikulaarluu (süstikluu) uurimiseks) ja lateraalsed (külgmised) vaated 4.st sõrgatsiliigesest
• Eest-taha ning mediaalsed ja lateraalsed diagonaalvaated kandadest
• lateraalsed vaated põlveliigestest-põlve piltide peal peavad olema vaadeldavad mõlemad reieluu ploki harjad ja põndad (trochlear ridges and condyles).

Igasuguse patoloogia kahtluse korral on soovitav teostada lisapildid, mida soovitab röntgenoloogilist uuringut teostav arst (näit. mediaalsed diagonaalvaated kandadest, mis puhul piltide arvuks tuleb 14 või rohkem)

Kõikidest hobusele sooritatud operatsioonidest tuleb teavitada.

ESHKS saadab täku röntgenpildid Jelgava ülikooli veterinaarkliinikusse, kus ortopeedias kogenud veterinaarid need üle vaatavad. Teenuse eest tasub täkuomanik ESHKS poolt väljastatud arve alusel – see maksab 50 eurot + KM. Vastus saadetakse edasi ainult täku omanikule aga ESHKS kodulehel avalikustatakse hinnangukategooria:
SUUREPÄRANE / HEA / RAHULDAV/ PROBLEMAATILINE

Mida sugutäku röntgenpilte hinnates jälgitakse.
Alljärgnevalt leiate kirjelduse selle kohta mida sugutäkkude röntgenpiltidel täpsemalt vaadatakse:
Esijalad
Süstikluid (navikulaarluid) vaadeldakse röntgenis nähtavatele podotrohleoosi (navikulaarhaigus) tunnustele. Süstikluid hinnatakse vastavalt muutuste/leidude raskusastmele.

Podotrohleoosi röntgenoloogilised muutused:
• mitmed sügavale ulatuvad ning hargnevad sünoviaal-lõhed distaalsel kõhrepiiril
• medulla skleroos (tihkestumine)
• distaalse serva fragmendid ning muutused süstikluu servadel

Siin ei ole täielikult must-valgeid hinnanguid, sest on palju “halle alasid”. Antud hinnang ei põhine ühel parameetril, vaid peaks arvesse võtma üldist vaadet. Mitme pindmise sünoviaallõhega hobune võib saada “HEA” VÕI “RAHULDAV” vastuse. Üksik sügav ning hargnev lõhe, hägune piir süstikluu säsi ja koore vahel või suurem süstikluu fragment koos vastasoleva luu lüüsiga, saab “PROBLEMAATILINE” tulemuse.

Luukillud ehk OCD (osteochondrosis dissecans)
OCD on arenguhäire, mis on tingitud kõhre luustumise häirest varsa esimesel eluaastal.
OCD d saab jagada kaheks:
– luukillud (fragments)
– kõhre kontuuride silenemine või luutsüstid
OCD´l on tõestatud pärilik edasikandvus, mistõttu ei ole need sugutäkul soovitatavad. Samas ei ole kõik luukillud või tsüstid põhjustatud OCD poolt. Selge defineerimine ning õige interpretatsioon on seetõttu hädavajalik. OCD võib esineda hobusel mitmetes erinevates liigestes, sealhulgas selgroos, kuid enim leidub põlve-, kanna- ja sõrgatsiliigestes.

Luukillud
Sõrgatsiliiges
Sõrgats võib endas peita suure varieeruvusega kilde. Seetõttu erineb nende aksepteeritavus olenevalt sellest, kas räägime sugutäkust või sporthobusest.
Liigese eespinnal võib leida 3 tüüpi fragmente (esi- ning tagajalgadel)
1) sõrgatsiluu dorsaalsel serval
2) sünoviaalkurrus (plica synovialis ehk a fold of the joint bandage)
3) pöialuu/kämblaluu (cannon) sagittaalharjal?
Kõik kolme tüüpi fragmendid suurendavad enneaegse pöördumatu liigesekahjustuse riski ning liigeseartroosi väljakujunemist, mis viivad longeteni. Sellised hobused on seetõttu riskigrupis sporthobustena. KUID, vaid pöialuu/kämblaluu sagitaalharjal olevad on pärilikud! Teised kaks tüüpi ei väljenda OCD´d ning võivad olla litsenseeritud täkul.
Liigese tagapinnal on kahte tüüpi fragmente, palmaarsel/plantaarsel sõrgatsiluu serval või väikesed killud seesamluude peal. Ükski nendest ei ole OCD ning seetõttu ei ole tõutäkule probleemiks. Kuna nad harva põhjustavad liigese enneaegset artroosi, siis ei ole nad ka sporthobustele halva prognoosiga. Mõnikord võivad põhjustada liigese liigtäitumist, ning seetõttu sageli ka eemaldatakse.

Põlve ning kannaliigesed
Põlve ning kannaliigestes võib sageli OCD fragmente leida. Kõik need annavad enamustes tõuraamatutes negatiivse soovituse aretuseks! Isegi kui killud on kirurgiliselt eemaldatud, jäävad liigeses muutused nähtavaks.
Eriti põlveliigese killud on negatiivse tulemusega ka sporthobustele. Ei ole harvad juhtumid, kui killud reieluu ploki harjadel (trochlear ridges) võivad põhjustada varssadel tõsist liigeseturset ning longet. Täiskasvanud hobustel on longe vähene või puudub, kuid optimaalne jõudlus on tugevalt pärsitud tänu enneagsele artroosile femoropatellaar ehk reieluu-põlvekedra liigeses.

Luutsüstid
Luutsüstid on piirkonnad liigesekõhre all, kus luu tihedus on vähenenud. Need võivad olla põhjustatud arenguhäiretest, nagu eelnevalt mainitud osteokondroos. Luutsüstid on päritav haigus, mis välistab enamuses tõuraamatutes täku aretusest.
Sageli esineb luutsüste põlveliigeses sääreluus, kuid võivad esineda ka teistes kohtades.

Teine põhjus luutiheduse vähenemiseks võib tuleneda luu nekroosist. Seda võib põhjustada üks tugev traumaline sündmus või mikrotraumade akumuleerumine. Antud põjused ei ole pärilikud ning ei ole takistuseks täku kasutamiseks aretuses.

Lähemalt röntgenpiltide hinnangukategooriatest.
On tõuraamatuid kus hinnagukategooriaid on pelgalt 2 – kas täkk läbib või ei läbi röntgenuuringu (näit BWP, USA Hannover) On tõuraamatuid kus antakse kategooriad – suurepärane ja hea (näit. SF) ning sealt kehvemate röntgenpiltidega täkke aretusse ei lubata. Aretuskomisjoni liikmete ja Jelgava kliiniku veterinaaridega peetud arutelude tulemusel otsustati ESHKS – s alustada nelja kategooriaga – s.t. ükski täkk aretusest röntgenpiltide leidude tõttu välja ei jää aga kui probleeme esineb siis jõuab see info aretajani.
Selleks, et röntgeniuuringu tulemuse kuvamine oleks visuaalselt kergemini jälgitav katsetame kodulehel ja kataloogis kuvamisel n.n. tärnide süsteemi.

Kategooriad on järgmised:
SUUREPÄRANE/ Excellent: täkul on leidudeta röntgenid – ★ ★ ★ ★
HEA/Good: eelpool kirjeldatud leidudest avaldub üks kergel kujul ★ ★ ★
RAHULDAV/Satisfactory: eelpool kirjeldatud leidudest avaldub mitu kergelt või üks tugevalt ★ ★ ★ ★
PROBLEMAATILINE/Problematic: pärilikud leiud, mis enamustes teistes tõuraamatutes välistavad täku aretuses kasutamist ★ ★ ★

OCD test kui lisavõimalus.
Vahepeal kasutusel olnud OCD testi miinusteks oli vastuse pikk ooteaeg ja suhteliselt kallis hind. Lisaks ei ole sellel vastusel mingit muud praktilist väärtust-näiteks hobuse müümisel. Testi on täkuomanikul endiselt võimalik tellida kui näiteks soovitakse aretuskomisjonile tõestada, et sugutäku OCD leiud on omandatud mitte pärilikud.
Juhatus ja aretuskomisjon ostustasid, et nn. üleminekuajal ei nõuta juba kehtiva paaritusloaga ja OCD testi teinud noortelt täkkudelt röntgeneid, küll aga peavad nad esitama ajaks kui soovivad lõplikku tunnustamist ja tõuraamatu nr andmist. Samuti ei nõuta röntgeneid juba eluagse tunnustuse saanud täkkudelt, kellel on tõuraamatu nr. Siiski on tervitatav kui täkuomanikud need esitavad.

WFFS testist.
Warmblood Fragile Foal Syndrome ehk soojaverelise hapra varsa sündroomiga varss sünnib siis kui tema mõlemad vanemad – nii mära kui ka täkk on haiguse geeni kandjad. Selleks, et kaks geenikandjat kokku ei satuks soovitab ESHKS sugutäkkudele teha WFFS test. Kindlasti annab selle testi tulemuse kuvamine täku info juures aretajale lisakindluse täku kasutamiseks ent oma sugumärade testimine annab veelgi laiemad võimalused täku valikuks.
Täname loomaarst Kristiina Kuik-Tõnissood Tähtvere tallist, kes oli nõus jagama meile oma temaatilist artiklit: https://www.krafft.ee/single-post/2019/03/21/warmblood-fragile-foal-syndrome-wffs-ehk-soojaverelise-hapra-varsa-s%C3%BCndroom?fbclid=IwAR3ZcxssvvO8MMyyScEHdHrdYH3bCD4RxQqBv695x6cYPo7kxmIN80-UlAI

Aretajate soovil uurisime WFFS testi tegemise võimalusi. Testi tegemiseks on vaja laborisse saata EDTA katsutisse (lilla katsut) võetud vereproov. Sugutäkkude puhul, kui tulemus avaldatakse ESHKS kodulehel, peab saatekirjal olema märgitud täpne hobuse nimi ja kiibinumber. Proovi hind Laboklin laboris maksab 45-50 eurot. Lisanduvad loomaarsti tasud.
Vastus saadetakse sellisel kujul: Labori vastuse leht
Esimesed tublid täkud on juba oma testid teinud ja röntgenpildid esitanud ja vastused saanud. Need on nähtavad meie kodulehel rubriigis SUGUTÄKUD.
Küsimuste korral võib julgesti ühendust võtta, samuti on oodatud veterinaaride kommentaarid kui märkate, et oleme midagi kahe silma vahele jätnud.