Kui kõik ausalt ära rääkida siis sai ESHKS hindekomisjoni reis Belgiasse eliitvarssade näitusele alguse Lätist. LWB tõuraamatu poolt tuli kutse saata ESHKS poolt hindekohtunik nende esmakordselt toimuvale varssade näitusele. Läksime tegema midagi, milles meil oli väga vähe kogemust – see piirdus 2017. aasta katsetusega, kui paralleelselt piirkondlike ülevaatustega hinnati ka meie kasvatajate varssasid. Läti reisist inspiratsiooni saanuna õnnestus tänu headele kontaktidele välja kaubelda vastuvõtt ja varssade hindamise tutvustus BWP tõuraamatu poolt, mida viis läbi meile tuttav Stefaan De Smet, kes oli ise ka täkkvarssade ringi komisjoni esimees.
Belgiasse jõudsime reede õhtul ja saime siis kohe De Smeti poolt kiire ülevaate hindamise põhimõtetest ning tutvuda BWP varssade hinnetelehega. Hinded on jaotatud kolme kategooriasse – kehaehitus ja jalad, liikumised, üldmulje. Esimesed kaks kategooriat on kaalukamad – lõpptulemuse arvutamisel annavad nende kummagi hinded 40 % ja üldmulje 20%. Hinnetelehega on võimalik tutvuda SIIN
Hindamise süsteem on kujunenud pika kogemuse jooksul – varssade näitused on olnud Belgias populaarsed juba ammu ja huvi aina kasvab. Otsest põhjust ei osatud nimetada aga üks võimalikest on see, et regionaalsetel varsanäitustel üle 75 % saavutanud varsad pääsevad BWP eliitvarsa oksjonile. Seega näitus mida meie külastasime oligi juba n.ö finaal – kõik seal osalenud varsad olid regionaalsetel ülevaatustel juba hinnatud.
Sündmuse mastaapsus oli esimene asi mis meid üllatas – stardijärjekorras võis leida kokku ca 300 varssa. Neid hinnati kolmes ringis paralleelselt – 1. ringis hüppesuunalised täkkvarsad, 2. ringis hüppesuunalised märavarsad, 3. ringis koolisõiduvarsad täkud/märad ja ratsaponivarsad. Nendest eelringidest mis kestsid ca kella 15 – ni pärastlõunal valiti lõpuringi välja ca 5-10 parimat / kategooria.
Sellise hulga varssade ühe päevaga ülevaatamine sai toimuda ainult tänu sellele, et süsteem toimis nagu hästiõlitatud kellavärk. Ühtegi sekundit ei lastud raisku. Belglaste loomulik ja “kaasasündinud” oskus varssasid ja üldse hobuseid käsitleda oli taaskord muljetavaldav. Saime seda jälgida üsna lähedalt, sest ringi sisenemise ooteala kuhu kasvatajad ise oma varsad/märad kohale tõid oli kohe meie nina all. Sealt võtsid üle elukutselised esitlejad ehk n.n “jooksjad”, kes ringi sisenesid. Meie lemmikpoiss sai üsna päeva alguses varsa käest kabjaga näkku aga sellest polnud midagi, plaaster pandi peale ja päeva lõpuks oli noormehel 5 eurostest esitlusvautseritest (mida kasvatajad said tõuraamatu letist osta) tasku punnis. Minu rõõmuks (kartustele vaatamata) ei juhtunud ühegi varsaga tõsist õnnetust – me kõik teame kui lihtsad on need juhtuma varssadega kui neid päitsetega talutatakse.
Iga varss sai esinemiseks 2 minutit. Alustuseks pandi varss kohtunike ette seisma päitsetega, seejärel vabastati nendest ja liikumiste esitlemiseks tehti märaga käekõrval veerand ringi sammu ja seejärel kolmveerand + 1 täisring traavi, varss valis ise mis allüüris liikus. Selletõttu olid hinnetelehel liikumised ka ühe hinde alla viidud – mõne varsa puhul ei näinud üldse traavi, teise puhul üldse galoppi. Aga midagi polnud teha – aeg surus peale.
Enne lõpuringe oli väike paus, mille ajal sattusin kompleksi uudistades juhuslikult aediku juurde kus toimus oksjonivarssade pildistamine ja filmimine. Kasvatajad seisid kannatlikult märade/varssadega rivis ja ootasid oma korda, jah 300 -le varsale ei olnud eraldatud boksikohti – kõik võeti treilerite ja autode pealt. Sain oksjonimaterjalide salvestamise protsessi jälgides mitu vajalikku nippi kõrva taha panna juhuks kui tulevikus peaks tekkima vajadus ka meie tõuraamatus vastavat teha.
Lõpuringi kogunenud varssade hindamisel sai meile selgeks mida belglased nii täkk kui märavarssades näha tahavad – täkud olid tüübilt pisut erinevad, ent olid silma paistnud oma eriliste liikumiste või energilisusega, märad seevastu tüübilt nagu teineteise koopiad. Meie hindekomisjonil oli ainulaadne võimalus näha ühe päeva jooksul nii suurt hulka varssasid. Nähtu ja omavahelise arutelu põhjal proovisime ka ennustada nii lõpuringi pääsejaid kui tšempione mis mingil määral ka õnnestus. Pilt ideaalilähedasest täkk ja märavarsast on meie kohtunikel nüüd kindlalt silma ees.
Aeg ajalt on ka meie kasvatajad üles näidanud initsiatiivi midagi varssadega teha – hinnata, korraldada oksjonit. Alustada tuleks meil kindlasti varssade ja üldse noorhobust käsitlemise oskuste lihvimisest, sest muidu ei ole võimalik neid ei hinnata ega pildistada. Septembri teises pooles aset leidval kõikidele huvilistele avatud aretuskoosolekul on võimalik ettepanekuid teha kuidas varssadega edasi minna, komisjon on selleks omalt poolt nüüd valmis.
