Keiser/Mart Sander Aarma, reedene osavõistlus 2026; Sportfot
Septembrikuine Lanaken on takistussõiduga viljelevate sporthobusekasvatajate jaoks üks neist kohtadest, kuhu pilgud varem või hiljem ikka pöörduvad. Mõne päeva jooksul koguneb Belgiasse, Lanakeni Zangersheide kasvanduse ratsaväljakutele tohutu hulk maailma paremaid noori takistushobuseid, nende kasvatajaid, omanikke ja ratsanikke ning üsna sageli kohtab siin hobuseid, kelle nimed vaatavad aastate pärast vastu juba “suure spordi” tulemustest.
16.–20. septembrini toimunud FEI WBFSH noorhobuste takistussõidu maailmameistrivõistlustel oli tänavu põhjust kaasa elada ka Eesti publikul. Eesti ratsanikke oli stardis kaks – Mart-Sander Aarma nelja hobusega ja Anni Kaljund ühega. Muuhulgas tasub märkida, et Mardi poolt esitletud neljast hobusest kolm on Eesti sporthobused.
5-aastaste seas tuli starti CUBALOU (Cumano Alpha Z – Balou du Rouet, aretaja Hämmelbergi OÜ), 6-aastaste seas ALPHONSI TT (Aganix du Seigneur Z – Washington DC Heldenlaan, aretaja Tsura talu OÜ) ning 7-aastaste seas Mardi enda kasvatatud KEISER (Kasper – Gitano van Berkenbroeck).
Eelnevat triot täiendasid 5-aastane Zangersheide ruun CEZAR T Z, keda Mart veel lisaks piloteeris. Anni Kaljund oli sedapuhku võistlustulles 5-aastase Zangersheide märaga CASTELLUCIA POMMEX Z.
Enne kui lähme edasi meie oma aretusega, tasub siinkohal remargina välja tuua Anni hobuse väga korralik emaliin. Castellucia Pommex Z on Comme Il Faut’ tütar ning tema emapoolne poolõde on Jasmien vd Bisschop, kes võistles Daniel Deusseriga maailma tipptasemel kuni 1.70 m klassideni.
Kolm ESH-i, kolm üsna erinevat lugu
Noorim meie ESH-dest, Cubalou, läks Lanakeni juba üsna korraliku hooajaga. FEI andmetel oli tal enne MM-i rahvusvahelises spordis kirjas 15 starti ning hooaja jooksul oli ta saanud mitmeid häid tulemusi noorhobuste klassides. Ka põlvnemine annab talle tugeva sportliku tausta – tema ema Carlotta on tuntud kui Katrin Pilli endise võistluspartnerina.
Lanakenis tuli Cubalou parim tulemus teises kvalifikatsioonis, mille Mart ja Cubalou lõpetasid puhtalt. Ka esimeses kvalifikatsioonis jäid kõik tõkked üles, kuid normiaja ületamise eest lisandunud karistuspunktid võtsid neilt võimaluse lõpetada nulliga.
Tänavu olid 5-aastaste kvalifikatsioonid varasemast viis sentimeetrit madalamad ehk 120 cm, kuid madalamat rada kompenseeris küllaltki nõudlik normiaeg. Mardi sõnul oli just aja tunnetamine tänavu paljudele ratsanikele komistuskohaks. Cubalou oli esimeses kvalifikatsioonis alles kuues startija ning enne teda oli raja lõpetanud vaid neli paari (kellest üks oli tõrke teinud), mistõttu polnud veel kuigi head ettekujutust sellest, kui palju tuli tempot tõsta või kus sai pöördeid väiksemaks võtta. „See ei olnud küll kiirussõit, aga normiaega ei saanud ka päris tahaplaanile jätta,“ kirjeldas Mart.
Balanssi otsimine osutus keerukaks ka Mardi teise 5-aastase hobuse, Cezar T Z puhul. Cubalou’ga tehtud vigadest õppides mindi rajale teadlikumalt aega püüdma, kuid ajaline surve tõi omakorda tõkkevead. Pärast teist eksimust võttis Mart sõidu rahulikumaks ning tulemusele lisandus lõpuks veel mõni karistuspunkt aja eest. Teise kvalifikatsiooni hüppas Cezar seevastu ilma mahaajamisteta, kuid neli karistuspunkti tulid taas normiaja ületamisest. Täieliku nulliringi sai paar kirja laupäevases lohutusklassis.
Anni ja tema võistluspartner Castellucia Pommex Z alustasid MM-i puhta ringiga ning said esimeses kvalifikatsioonis kirja jagatud esikoha. Teises kvalifikatsioonis tuli paraku maha üks õnnetu tõke, mis nende finaalilootuse kustutas. Küll aga tuleb siinkohal mainida, et Anni ja Castellucia Pommex Z-i jaoks normiaeg probleeme ei valmistanud – võistluspaar ei saanud kolmel võistluspäeval ühtegi karistuspunkti aja eest.
Nii jõudis kõigi kolme Eesti ratsanike poolt pilooditud 5-aastase hobuse kontole nädala jooksul vähemalt üks puhas sõit. 5-aastaste hobuste puhul on põhiline pilt üsna selge – kõik kolm näitasid, et suudavad Lanakeni suures konkurentsis rasketel radadel puhtalt hüpata.
6-aastase Alphonsi TT lugu on teistsugune. Veel aasta alguses oli tema kogemus n-ö. rahvusvahelisel areenil puudulik – esimese FEI võistluse tegi ta alles aprillis. Mõne kuuga jõudis hobune 125–135 cm noorhobuste klassidesse ning lõpuks ka Lanakeni. Alphonsi ema on Renek Rosenbergi endine võistluspartner Gamin D.
Lanakenis lõpetas Alphonsi kõik sõidud ühe-kahe veaga. Arvestades, kui suure hüppe on hobune ühe hooajaga teinud nii takistuste kõrguses kui ka võistluste tasemes, jäi Mart tema nädalaga rahule, lisades et: “Lanakeni rajad on üles ehitatud nii, et iga väiksemgi sõiduviga maksab ning võrreldes paljude teiste 6-aastastega jäi Alphonsil seekord puudu eelkõige kogemusest tehnilisematel radadel. Hindan väga Alphonsi intelligentsust ning töötahet ning loodan, et saan järgneval aastal ka 7-aastaste klassis Lanakenis osaleda.”
Kõige pikem suhe Lanakeniga on aga kahtlemata Keiseril.
Tänavune MM oli Mardi enda kasvatatud 7-aastasele Keiserile juba kolmas järjestikune noorhobuste maailmameistrivõistlus. 2024. aastal tuli Keiser Lanakenisse 5-aastasena ja jõudis finaali, aasta hiljem võistles ta 6-aastaste seas ning tänavu oli ta omakorda tagasi võistlemas 7-aastaste klassis. Tasub taaskord toonitada, et ka nagu varasemalt mainitud, oli 2024. aasta finaal märgiline Eesti aretusele – Mart oli esimene ESH kasvataja, kes jõudis oma enda kasvatatud hobusega Lanakenis takistussõidu MM-finaali.
Käesoleval aastal näitas Keiser esimeses kvalifikatsioonis head vormi – ükski tõke maha ei tulnud. Paraku lisandusid aga tulemusse karistuspunktid normiaja ületamise eest esimeses faasis, mis finaalilootuse tänavuseks aastaks ka käest ära võtsid. Ka teisel päeval esines Keiser edukalt, ajades maha küllaltki pikas, 13 tõkest ning 16 hüppest koosnenud puhtus-kiirus parkuuris viimase takistuse.
Mart tunnistab, et kuigi Keiser pole kõige kiirem hobune, siis pole sel hooajal varem normiajaga probleeme olnud ning esimese võistluspäeva karistuspunktid tulid pigem šokina. Eelnevat šoki karakteriseerib ilmekalt instants, et Mart hüppas Keiseriga teisest faasist täiendavalt veel kaks tõket otsa (mõistagi puhtalt), enne kui kohtunikud temale täiendavalt kellamuusikat mängisid.
“Suurimat pettumust valmistas fakt, et soojendus sujus ideaalselt, hobune hüppas rajal väga hästi ja oli väga oluline saada teise faasi, et finaali kvalifitseerumiseks lootust oleks.”
Kõige noorem maailmameister oli ise vaid 16 aastane
5-aastaste finaal sai tänavu veidi uue formaadi. Kvalifikatsioonides ei sõidetud enam kiirusele ning finaali otsustavas teises voorus tuli vigadeta sõidu kõrval püüda etteantud ideaalaja lähedale jõuda. Mõte oli jätta kõige nooremate hobuste puhul kiirustamine tahaplaanile.
Esimene maailmameister selles formaadis oli 16-aastane iirlane Sam Widger BWP mära Vintage van de Heyveldhoevega (Kasanova de la Pomme – I Am Moerhoeve’s Star). 38 finalistist pääses teise vooru 18 puhast paari ning Widger lõpetas vaid 0,14 sekundilise erinevusega ideaalajast. Kui noorhobuste MM peaks olema tulevikutalentide koht, siis seekord käis see üsna otseses mõttes ka ratsaniku kohta – Sam oli muuhulgas kogu võistluse noorim ratsanik.
Hõbeda võitsid Sam’i kaasmaalne Coen Williams ja ISH ruun GLC Mr President (Conthargos – Untouchable), pronksi Belgia paar Rik Nauta ja BWP ruun Vazan van Strijtem (Cazan van het Schaeck Z – Saros van ’t Gestelhof). Kogu esikolmik mahtus ideaalajast poole sekundi sisse.
Iirlaste päev sellega alles algas.
6-aastaste finaalis oli stardis 42 hobust ning lausa 20 neist jõudsid puhta põhiparkuuriga ümberhüpetele. Maailmameistriks tuli teine Ballypatrick Stables’i esindaja, Niamh McEvoy Zangersheide ruunal Easy Peasy Indebus Z (Emerald van ’t Ruytershof – Baloubet du Rouet). Hõbe läks Saksamaale Angelique Böckmannile ja Westfaaleni täkk Django Z-le (Dourkhan Hero Z – Captain Fire) ning pronks Prantsusmaale Emeric George’ile ja SF ruuna Kelstar Derick‘ule (Mylord Carthago – Jarnac).
Päeva lõpetas 7-aastaste finaal ja seal tegid hollandlased kaksikvõidu. Roosje Brouwer ja Zangersheide tõuraamatusse kuuluv mära Elotte Z (Eldorado van de Zeshoek – Larino) võitsid kulla, Max van de Poll ja KWPN-I mära Ortane(Balou du Rouet – Quinar Z) hõbeda ning Christian Ahlmann ja BWP täkk Toemme de Regor Z (Chacco-Blue – Cento) tõid pronksi “koju”.
Ortane nimi võib tähelepanelikumale Lanakeni jälgijale tuttav tunduda – sama mära tuli Max van de Polliga 2025. aastal ka 6-aastaste maailmameistriks.
Natuke numbreid ka
Kolme vanuseklassi üheksast medalist läks kolm Iirimaale, neist kaks kulda. Holland sai kaks medalit, Saksamaa samuti kaks ning Belgia ja Prantsusmaa kumbki ühe.
Aretuse poolelt ei paistnud esikomikust tänavu silma ühtki statistiliselt domineerivat täkku – kõigi üheksa medalihobuse isad olid erinevad. Esikolmikutes olid esindatud Kasanova de la Pomme, Conthargos, Cazan van het Schaeck Z, Emerald van ’t Ruytershof, Dourkhan Hero Z, Mylord Carthago, Eldorado van de Zeshoek, Balou du Rouet ja Chacco Blue.
Üks nimi jõudis medalipõlvnemistesse siiski kahel korral. Balou du Rouet oli 7-aastaste hõbemedalisti Ortane isa ja 6-aastaste maailmameistri Easy Peasy Indebus Z emaisa. Mõnevõrra toredalt seob sama nimi Lanakeni ka meie enda võistkonnaga – Balou du Rouet on ka Cubalou emaisa.
Finaalikohta sel korral Eestisse ei tulnud. Aga Lanakeni puhul ei ole ilmselt ka päris aus ning otstarbekas mõõta nädalat ainult selle järgi, kes pühapäevasesse finaali jõudis. Kolm ESH-d olid korraga maailma noorhobuste MM-il, neist üks juba kolmandat aastat järjest. Cubalou ja Alphonsi TT said oma esimese Lanakeni kogemuse, Keiser lõpetas kolmanda MM-nädala ning Eesti ratsanike juhitud 5-aastastel oli kõigil näidata nädala jooksul ette vähemalt üks täiesti puhas ring.
Nagu neljajalgsete kabjalistega ikka, on ka noorhobuste puhul tänamatu ennustada, milline hobune aastate pärast relevantseimaks osutub. Lanakenis poodiumil finišeerinud hobustest on aastate jooksul saanud tähelennu väga paljud – Emerald van’t Ruytershof, Comme Il Faut, Grandorado TN, Chao Lee, Hello Senator, Nevados S, kui nimetada mõned.
Eks mõne aasta pärast ole näha, kelle nime tänavuaastasest seltskonnast kõige eredamalt meenutame.
Video autor Birgit Loik