Erijõudluskontrolli pilootprojekti kokkuvõte

Kuna aasta lõpp on kokkvõtete tegemise aeg siis vaatame tagasi ka esmakordselt katsetatud eesti sporthobuste erijõudluskontrolli pilootprojektile.
Projekti valiti laekunud avalduste alusel 10 hobust. Neist kaks katkestasid testi, kaks siirdusid ratsanike vigastuste tõttu teiste testiratsanike alla ja üks hobune alustas vigastuse tõttu teistest 6 nädalat hiljem. Hobuste kasvatajad (samuti ESHKS) said näha mida suudavad nende aretatud hobused meie parimate ratsanike all. Tänu projektile said kokkugi ju meie tänavune kuueaastaste hobuste tšempion WARCELLARI V (kasvataja Peeter Viiard ja omanik Doris Mänd) ning tema ratsanik Kullo Kender.


Kuidas aretajad ratsanikelt saadud tagasisidet ära kasutavad on nende endi teha, ESHKS salvestab saadud andmed esialgu paberkandjal arhiivi ja pole välistatud, et meie oma tasapisi arendatav andmebaas hakkab ühel hetkel kuvama hobuse juures ka tema erijõudlusandmeid.
Detsembris toimunud juhatuse koosolekul otsustati järgmisel aastal projektiga jätkata kuid selge on see, et juhend vajab oluliselt täiendamist: esimene tähtis muudatus on see, et kui juhendisse on parandused sisse viidud siis selle kinnitamine toimub kevadisel üldkoosolekul. Sel moel saavad kõik huvitunud seltsiliikmed kaudses mõttes juhendi koostamisel kaasa rääkida. Teiseks: projekti sisenevate hobuste valimiseks koostatakse vastavalt laekunud avaldustele erapooletu komisjon. See tähendab, et hobustega seotud isikud– juhatuse või aretuskomisjoni liikmed, potensiaalsed testiratsanikud taandavad end otsustamisest ja komisjoni kutsutakse vajadusel teisi spetsialiste. Kolmandaks: selleks, et jääda projekti algse idee juurde – avastada talente, anda võimalus headel hobustel saada kokku heade ratsanikega – on tehtud ka ettepanek korraldada järgmisesse erijõudlusprojekti siseneda soovivatele hobustele võõrratsanike test. Test on mõeldud nendele hobustele kes ei ole mingil põhjusel saanud aktiivselt hooajast osa võtta (varssunud märad, vigastuste tõttu eemale jäänud, muidu aeglased alustajad jne) Sel moel saavad projekti siseneda ka 4 aastased hobused, kel veel võistlustulemusi pole. Võõrratsaniku testil osalevate hobustega paralleellselt konkureerivad projekti sisenemiseks hobused, kes on hooaja jooksul silmapaistvalt võistelnud nii NHT –l kui NH sarjas. Nemad konkureerivad sporditulemuste alusel. Ka juba 2021 a projektis osalenud hobused saavad alustada uut perioodi olenevalt eelmisest lõpphinnangust.

Noorhobuste tšempionaadil III koha saanud Margit Mägi ja Florian (kasvatajad ja omanikud Kadi ja Ave Kokla) olid samuti üks erijõudluskontrollis osalenud paaridest

Ühtlasi on oluline juhendisse lisada punkt, et omanik kes soovib hobusega projekti siseneda annab nõusoleku kõikide projektiga seotud andmete avaldamiseks, sealhulgas testiratsanike kirjeldused hobustest. Kuna lõppenud projekti juhendis sellist tingimust sees ei olnud siis ei avalda me täielikus mahus hobuste kirjeldusi vaid üldisemalt mõned huvitavamad omadused mida testiratsanikud on kirjeldanud või mida on hobuste juures oluliseks pidanud:
Ühel meelel oldi, et kolme kuuga noor hobune areneb tuntavalt, kasvatab lihast ja isegi kasvab kõrgusesse, seega lühemaks ei ole erijõudluskontrolli perioodi mõtet teha – 90 päeva on optimaalne, et hobusest pilt ette saada.
Kuna tegemist oli sel korral eranditult hüppehobustega siis allüüridest kirjeldati ainult galopi omadusi – selle tasakaalu, suurust, pikkust ja seda kas hobune liigub läbi keha. Ka loomulik oskus teha jalavahetusi oli ratsanikele oluline.

Heliiny (kasvataja Iti Kall, omanik Epp Keel) osales projektis testiratsutaja Hanno Ellermanniga

Hüpete kindlus oli tugevalt seotud ratsastusega. Pea kõik testiratsanikud, kes soovisid hüpetel näha suuremat enesekindlust ja ühtlasemaid hüppeid mainisid ka erinevaid probleeme ratsastuses – kes oli suust liiga pehme, kes liiga tundlik, kellel oli vaja arendada sääretundlikust.
Hinnati ka stressitaluvust ja õppimisvõimet. Ühe testiratsaniku poolt tuli ettepanek lüüa need kaks hinnatavat omadust lahku. Tõepoolest – mõned hobused kes testi jooksul märgatavalt arenesid ja õppisid ei suutnud siiski ka testi lõpus võõrastes tingimustes harjuda ja keskenduda.
Veel jäi meelde, et ühe hobuse puhul mainis ratsanik lõpparuandes, et kuigi hobune arenes nii ratsastuses kui hüpetel siis üldmulje temast siiski ei muutunud. Sellise üldmulje kättesaamine võikski olla projekti sisenemiseks kavandatava võõrratsaniku testi üks eesmärke.
Nüüd on kevadeni aega juhendit korrigeerida ja selle esitlemine toimub loodetavasti juba varakevadel üldkoosolekul, enne võistlushooaja algust.
Kellel on konstruktiivseid ettepanekuid lisaks eelmainitule võib nendest teada anda liis@estsporthorse.ee

Lisa järjehoidja sellele postitusele