Paljud ratsaspordi huvilised ja sporthobuste aretusega kursis olevad inimesed said paar aastat tagasi kaasa elada esimestele Eestis sündinud hobustele kes jõudsid olümpiamängudele Tokyos. Kui kunagi unistasime ühest olümpiahobusest siis see, et nii kõrgele jõudis lausa kolm ESH hobust oli kõigile paras shokk. Toona toodi ajakirjanduses selle saavutuse näitlikustamiseks selliseid võrdlusi nagu Eesti koondis jalgpalli MM-i finaalis või kolme Eesti kosmonaudi maandumine Kuul.
Nüüd aga saame hakata kaasa elama veelgi imepärasemale loole. Nimelt on Eestis sündinud ja ESH kaubamärki kandev hobune Ace Of Hearts (Aliandro B – Ra) osa Belgia koondise meeskonnast! Äsja jõudsid meie kõrvu esimesed jutud hobuse osalemisest Pariisi olümpiamängudel! Aretushuvilistele ei ole uudiseks, et Belgia on üks juhtivamaid hüppehobuste aretusmaid üldse, BWP tõuraamat on olnud näiteks WBFSH tõuraamatute hüppehobuste edetabeli juhtpositsioonilgi. Aga ometi on Belgia koondisesse jõudnud hobune siit – väikeselt maalt, kus aastas sünnib vaid sadakond sporthobust.
Karim Barake koos oma tollase ratsutajast elukaaslane Gretega oli üks esimesi kes ESH tõuraamatu algusaegadel Eestisse importhobuseid tooma hakkas ja paralleelselt sellega ka ESH kaubamärgi all aretama asus. Kõik sporthobuse aretajad mäletavad tollal nii uhkeid täkke nagu Ace´i isa Aleandro B, Landcruiser, Chance ja Ra, viimane on ka loo peakangelase Ace of Heartsi emaisa. Barakede noored hobused, nende hulgas Ace kasvasid üles Lääne-Nigulas Jaagu talus veterinaar Kristi-Liis Koppeli juures. Aastas sündis seal ca 15 Barakede varssa ja Kristi mäletab, et Ace ning tema ema Rachel olid hea iseloomuga, inimsõbralikud ja hästi käsitletavad hobused. Märkimisväärne on, et Ace Of Hearts on kolmandat põlve eesti sporthobune – juba tema 2002. aastal sündinud vanaema Vega oli võimalik ESH tõuraamatusse registreerida – sai ju tõuraamatule ametlikult alus pandud 2000. aastal ja esimesed varsad sündisid 2001. Vega oli ka ise spordis edukas. Eestis olles võistles temaga Margit Mägi, kes mäletab Vegat kui iseloomult hästi sooja ja intelligentset hobust, sadulas oli ta aga entusiastlik ja uudishimulik, alati valmis tõkkeid ületama. Hiljem Euroopasse müüduna saavutas mära seal 140 cm tasemel kõrgeid kohti.
Ace´i ema Racheli on aga avastanud väike perekasvandus Prantsusmaal. Kavalalt on tema peal kasutatud samuti Heartbreakeri poega nagu Ace ´i śaamisel ja tänaseks 5-aastane mära The Queen of Hearts Z kuulub kasvanduse põhikarja.
Kui veel Ace ´põlvnemisest rääkida siis aretaja Karim Barake sõnul on Ace oma refleksid ja hüppevõimsuse pärinud oma isalt- Aliandro B – lt (Heartbreaker – Burggraaf), kelle nad ostsid varsana ning kes oli ka ise väga paljulubav hüppehobune. Kahjuks lõpetasid mitmed vigastused hobuse spordikarjääri juba üsna noorelt. Karimi sõnul näeb ta Ace´is ka tema emaisa Ra – d (Concorde – Damiro), kes muuhulgas on lisaks EHS ja FWB tõuraamatutele tunnustatud ka Westfaali tõuraamatus.
Aga tagasi Ace´loo juurde. Eestist lahkus ta 4-aastasena ja maabus Prantsusmaale Grete juurde, kes oli vahepeal Eestist lahkunud ning pidas talli ja treeningkeskust koos oma prantslasest abikaasaga koolisõitja Aleksandre Ayachega, kes kuulus Prantsuse koondisesse. Üsna pea avaldus Ace of Heartsi hüppetalent suuresti tänu Gretele, kes oli ise noores eas takistussõidus võistelnud. Hobune tundus nii hea, et Alexandre kasutas ära oma tutvusi ja pakkus hobust Prantsuse takistussõidukoondise ratsutajatele. Kuna ratsu oli väike ja tundmatu põlvnemisega siis huvi ei tekkinud. Alexandre ei andnud aga alla ja pakkus järgmiseks hobust tippude tipule – Belgia koondislane Gregory Wathelet on püsinud maailma 30 parima ratsutaja seas juba 10 aastat. Ta tegi oma olümpiadebüüdi Belgia koondise liikmena 2012 aastal Londonis. Meeskondliku OM pronksi võitis ta 2021 Tokyos. Lisaks EM meeskondlik kuld 2019 Rotterdamis. Viimane suurem saavutus meeskondlik pronks juba koos Ace Of Heartsiga väga mainekalt CHIO Aachen nimeliselt võistluselt.
Video põhjal tundus hobune huvitav ja Gregory saatis oma assistendi hobust proovima. Naljaka seigana ärkasid prantslased äkki sotsmeediasse jõudnud Ace Of Heartsi treeningvideo peale ja ilmutasid samuti hobuse vastu järsku huvi, ent diil oli tehtud. Esimestel aastatel oli Ace üsna keeruline hobune sest ta hüppas igal tõkkel tunduvalt rohkem kui vaja. Võib olla sellest püüdlikkusest tingituna tabasid teda ka mitmed tervisehädad, hullemal hetkel jõuti lausa koolikuoperatsioonini välja. Oli tunne, et hobusest ei saagi asja. Kuid 2022. aasta sügistalvel võttis Gregory hobuse California tuurile kaasa ja sealt alates on nende koostöö aina paremaks ja paremaks läinud. Viimane tuleproov läbiti juba eelpool mainitud CHIO Aachenil, mis sai ilmselt otsustavaks – Gregory avaldas äsja antud intervjuus, et Ace on tema valik Pariisi OM –le. Muuhulgas mainis ta, et see on haruldane õnn olla ise nii andeka hobuse omanik! sest tavapärane on, et sellisel tasemel võistlevate ülikallite hobuste omanikud ei ole sportlased ise vaid nende sponsorid.
Sportlase tee olümpiale jõudmiseks on alati täis väljakutseid. Nii näiteks jõudis Tokyos väga hea tulemuse teinud ja seal ennast lõplikult tõestanud ESH hobune Alfons Ra (Aromats- False Pass, aretaja Rebala tallid) olümpiale tegelikult “tänu” sellele, et sõitja põhihobune end vigastas. Näis mis 2024. toob aga juba see teadmine, et järjekordsel ESH hobusel on olümpiale pääs lunastatud ja mis enneolematu ning olulisim – tippkonkurentsis, annab kindlasti paljudele eesti sporthobuste kasvatajatele järjekordselt indu juurde.
Palju õnne hobuse kasvatajatele, kes on pikalt ESH aretusse panustanud!
Hoiame kõik pöidlaid peos, et järjekordne imelugu teostuks!